Uudised

Välisinvestor võsastaks Eesti

  • Prindi
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: laupäeval, 16. aprillil 2016. 17:48
Kirjutas Autor
Klikke: 13934

2012. aasta mai teisel nädalal ilmunud ajalehed  „Saarte Hääl“ ja „Äripäev“ toovad ära Joakim Heleniuse suurosalusega varahaldusettevõtte Trigon Capital AS plaani rajada mitmele poole Eestis pajuistandused.


Autori küsimustele vastas Martin Mets Trigon Capitalist, et uuritakse võimalust väheefektiivselt kasutatavatel maa-aladel biomassi, eelkõige energiavõsa kasvatamiseks.

Martin Metsa öeldu kohaselt võimaldaks energiavõsa kasvatamine korrastada olemasolevat maastikupilti ning leida kasutamata maadele rakendus.

Informatsiooni saamiseks on pöördutud ka kirjalikult maa-ameti poole. Kirjas soovitakse saada andmeid põllumajanduslike maavalduste kohta Saaremaal, Pärnumaal, Võrumaal aga ka Ida-Virumaal ning Läänemaal.

Soovitakse suuremastaabilist põllumaade omanduse või kasutusõiguse konsolideerimist, mis võiks kasvatamise, töötlemise ning kasutamise seisukohalt olla otstarbekas. Trigon Capitali arvates tuleb pidada kasulikuks, et välismaisele kapitalile kuuluv ettevõte omaks ülevaadet Eesti Vabariigi maa-tagavarade kohta.

Selline käsitlus võib aga viia Eesti väljakujunenud maastikupildi muutumiseni, nn. võsakolhooside tekkeni. Välisinvestori vaimustus suurtootmisest ja soovunenäod mastaabiefektist ei pruugi kooskõlas olla isegi euromeetmetega, mis vähemalt sõnades sätestavad looduslike pärandkoosluste ning väljakujunenud maastikupildi hoidmise vajaduse, millest üheks tuntumaks on iga maaomaniku jaoks nn. niitmistoetus.

Maakonnad, mis on siiani igale eestlase, aga ka meie külaliste jaoks tuntud eelkõige kui looduslikult kaunid, on aga samas välja valitud PRIA toetustingimuste põhjal. PRIA toetab ainult selliseid istandusi, mis asuvad euroametnike arvates ebasoodsamates piirkondades.

Tuleb tõdeda, et eeltoodud äriplaanis on veel palju vastuolulisust ning seda nii majandusliku arvestuse kui sobivuse pärast maastikupildi, väljakujunenud asustusajalooga kui ka ühiskondlike ootustega.

Kahjuks on rahvusliku põllumajanduspoliitika puudumine Eesti Vabariigis viinud meid selliste arenguteni.

AARE PÄLLIN

Artikkel on pärit Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandjaks oleva ajalehe "Rahvuslik Teataja" 7. numbrist (aprill - mai 2012).