Uudised

Rahvuslus toetub inimeste ühtekuuluvusele

  • Prindi
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: laupäeval, 16. aprillil 2016. 14:59
Kirjutas Autor.
Klikke: 13788

Rahvuslus ei lahkne skaalal "esimene Eesti ja teine Eesti". See esimese-teise skaala on pigem vahendajate-hädaldajate skaala.

(Selgituseks: vahendaja=poliitkorrektne nimetus tänapäevase sahkerdaja-JOKK-petja kohta; hädaldaja=palgaline kisakõri+need, kes ei viitsi olla inimesed. Mind ei suuda keegi veenda, et need töötud külajotad suudaks palju paremini elada siis, kui kõik töö kaudu teenimise võimalused neile kandikul kätte tuua. See ei tähenda, et paljud süsteemi nüristatud inimesed poleks hädas. Kuid nendele hädaabi jagamine ei too neid august välja, vaid vastupidi, lükkab neid peatselt veelgi hullemasse auku.)

Ja selles skaalas pole rahvuslastel midagi peale hakata; rahvuslus vastandub mõlemale. Mõlemad variandid toimivad "kohe-ja-praegu-siin"-laadi lahendustena. Seevastu rahvusluse põhituum seisneb tulevikulahenduste pakkumises. Selliste lahenduste, mis arvestavad olevikku ja mõtestavad minevikku.

Kui rõhuda väga tugevalt praegusele kehvale olukorrale ja mitte vihjata samaaegselt tulevikule, laskub rahvuslus sama madalale kui on laskunud Keskerakond või sotsid. Rahvuslus ei tohi laskuda sotsialismi, rahvuslus peab olema sotsiaalne. Sotsiaalsusest välja kasvanud sotsialistlikud parteid on tänapäeval ise suurimad sotsiaalsuse vastandid. Sotsiaalselt toimiv ühiskond võtaks sotsidelt kui pööbli eest hoolivatelt härrastelt, kes jagavad oma äranägemise järgi võõrast vara pööblile, eelkõige nende äraostmiseks, võimaluse manipuleerida alamatega, võimaluse suruda inimest pööbli seisundisse. Nii sotsid kui liberid (=vahendajad) on tänapäeval huvitatud pööbli olemasolust. Nad teenivad just pööbli manipuleerimise pealt, elatuvad pööbli seisundisse surutud inimeste olemasolust. Liberid on mõnes mõttes ausamad, sest nad jaotavad ümber rohkem enda kokkukavaldatud vara. Sotsid seevastu jaotavad ümber reeglina ainult võõrast vara. Muidugi eelistavad mõlemad jaotada ümber kodanike vara; suurärikate oma tuleb kaitsta - sealt võib tilkuda kaitsjate isiklikku rahakotti kopsakaid teenustasusid (ses mõttes on geniaalne Isamaa ja Res Publica Liidu pakutud "leiutis" - negatiivselt astmeline sotsiaalmaks...). Sotsialismil ja sotsiaalsusel on tänapäeval samapalju ühist kui armastusel ja armutusel.

Rahvuslus toetub aga sotsiaalsusele - inimeste ühtekuuluvusele. Ilma kõigi erinevate maailmaga samastumise, ühtekuuluvuse tasanditeta (pere, suguvõsa, kogukond, kogukondade rühm, rahvas, regioon (meil: Euroopa), maailm) ei suuda inimene olla piisavalt tugev, et olla isiksus, olla vaba, olla kodanik. Rahvusluse eesmärk on minu arust selle sotsiaalsuse loomine, selle sotsiaalsuse loomise abil kaasaaitamine pööbliseisusesse surutud ja surutavate taassaamisele inimeseks.

Rahvus on tasand, mis regionaalses mõttes hakkab kujutama juba arvestatavat jõudu. Tal on autonoomset iseorganiseerumise võimet piisavalt. Rahvuste regionaalne koostöö suudab vastu seista globaalsele inimesega manipuleerimisele.

Tõnu Ploompuu