Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: esmaspäeval, 11. oktoobril 2021. 18:11

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 5482

Kui keegi tahab sulle kohe vägisi head teha, siis tasub olla veel eriti tähelepanelik. Sest vägisi heategijaks tükkijal võib mõlkuda meeles hoopis miski muu. Kui ka mitte otsene petusoov, siis vähemalt soov juhtida tähelepanu mujale või lõigata endale kasu.

See kehtib ka tänavustel kohalikel valimistel. Keskerakond on oma soovis teha eestivenelastele head läinud juba nii hoogu, et see peaks panema häirekella helisema küll juba paljudel.

Miks siis nimelt? Põhjusi on vähemalt kaks. Tasubki alljärgnevalt vaadelda mõlemat.

Igavese eestkostja huvi: igavene abivajaja

Esiteks, eestivenelasi tahetakse jätta alalise abivajaja rolli. Kujundlikult öeldes: igavesti teovõimetuks. Neile luuakse ekslik mulje, justkui polekski riigikeeleoskus midagi olulist ega pakilist, ja et iga mitte-eestlane tohib otsustada ise, millal eesti keele ära õpib. Ja kui ei õpigi, polevat kah katki midagi. Süüdi jäävat ikkagi need, kes „väga sallimatult ja jäigalt” riigikeeleoskust on nõudnud.

Keskerakond muudab osa eestivenelasi sel viisil oma pantvangiks. Nende heaolu oleneb täiesti sellest, milliseid „keelekasutusmööndusi” Keskerakonnal neile „välja võidelda” õnnestub. Arusaadavalt tuleb siis alalistel abivajajatel oma „eestkostjat” ka toetada alaliselt.

Selle käigus jääb muidugi märkamata, et muulaspäritolu keskerakondlikud poliitikud ja ametnikud ise on juba ammu tajunud, kui olulise eelise annab riigikeeleoskus ja kohaliku kultuuritausta hea tundmine. Nad on kohanenud eesti kultuuriruumiga oivaliselt ning võtavad sellest kõik, mis võtta annab. Samal ajal loovad oma „hoolealustele” aga mulje, et viimastel polevatki sellega kiiret.

Ja kui korraga ilmub välja poliitjõud, kes soovib sellise olukorra lõpetada, ongi Keskerakonnal kohe põhjust lärmi lüüa: „Appi! Venelasi kiusatakse!” Tõlgin: „Oh häda! Me toetusbaas võetakse ära!”

Kui panna end mõttes keskerakondlike poliitikute asemele, siis on nende ärevust mõista väga lihtne.

Mõista küll, aga mitte õigustada. Sest senise „hoolitsemisega” on suudetud olulist osa muulastest hoida abivajajarollis juba kolmkümmend aastat – peaaegu kolmandik sajandit. Mitu sajandikolmandikku peab siis veel mööduma, et asi paraneks?...

Õnneks mõistavad muutusevajadust ka venelased ise. Värske näide: tänavu 10. oktoobril tuli Stroomi laadal Isamaa kampaaniatelgi juurde noor vene naisterahvas, kes kurtis mulle ja teistelegi telgisolijaile murelikult, et kui me haridussüsteemi ei muudeta viimaks ometi läbinisti eestikeelseks, siis jäävadki muulasnoored koolilõpetanuna oma eesti eakaaslastest kehvemasse olukorda – nii tööjõuturul kui mujalgi. Talle ei meeldinud sugugi, et osa poliitikuid on võtnud endale ülesandeks jättagi muulased abivajajarolli. 

Temasuguseid on teisigi. Sest ega siis kõik eestivenelased ole ühesugused. Küll avanevad kord silmad tegelikkuse suhtes neilgi, kes esialgu veel usuvad oma „eestkostjate” mesi- ja unejutte.

Oluliseks silmaavajaks ongi elu ise. Sealhulgas ka see, kui eesti keelt oskavad venelased petavad eesti keelt mitteoskavatelt venelastelt välja nii raha, kinnisvara kui väärtasju. Nagu ongi korduvalt juhtunud.

Korruptsioonisüüdistuse-kirves nullib ilusad plaanid

Teiseks, keskerakondlike omavalitsusjuhtide plaanid võivad olla tõepoolest ilusad ja õiged, ent mis on sellest kõigest kasu, kui nende pea kohal ripub pidevalt korruptsioonisüüdistuse-kirves? Sel juhul jäävad need plaanid lihtsalt paberile või – parimal juhul – teostuvad poolikult.

Väga võimalik, et kui näiteks Tallinnas olnuks sama pikalt võimul mõni muu erakond, siis ripuks korruptsioonisüüdistuse-kirves hoopis tema kohal. Ent see on üksnes oletus. Seevastu keskerakondlike poliitikute ja ametnike puhul on see juba tõsiasi, mitte enam pelk oletus. Seda eirata on sama, mis elada õhulossides.

Õhulossid on ilusad asjad küll, ent neis ei saa elada lõputult. Ükskord lõhub päriselu need nagunii.

Maailmas on vähe täiesti kindlaid asju. Üks neist on aga igal juhul see, et mina küll ei tahaks olla nende keskerakondlike poliitikute ja ametnike nahas, keda tabab kord oma ustavate valijate õiglane pahameel, kui vägisi head teinute tegelik ajend on saanud ilmsiks ka kõige pikemataibulistele „eestkostetavatele”…

Tõnu Kalvet

© Tõnu Kalvet 

• Eelmine
• Järgmine