Uudised

Kas Ukraina võetakse NATO-sse koos Venemaaga?

  • Prindi
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: kolmapäeval, 05. aprillil 2023. 15:53
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 4027
Sõjajärgne Ukraina

Euroopa tulevik tõotab kujuneda ikka õige põnevaks. Kas või selliseks, et koos Ukrainaga võetakse NATO-sse vastu ka... Venemaa!

Selle mõtteni viis mind ajalehes „Eesti Päevaleht” 4. aprillil 2023 ilmunud arvamuslugu „Ainus võimalus püsiv rahu tagada on Ukraina NATO-sse võtta”, kus tuntud Eesti poliitik ja diplomaat Jüri Luik toonitab vajadust teha Ukrainast NATO liige. Oma kirjutise eelviimases lauses ütleb endine välis- ja kaitseminister Luik selge sõnaga: „Nii nagu Stalini agressiivsed sammud lõid vajaduse NATO-ks, nii, arvan ma, toob Putin Ukraina millalgi NATO-sse.”

Kui Luige ennustus täitub ja Venemaa president Vladimir Putin toob Ukraina millalgi tõepoolest NATO-sse, siis üksnes koos Venemaaga. Sest Ukraina–Vene sõda jälgides on selge, et sõja käigus Venemaa võimu alla läinud alasid Ukraina endale tagasi ei saa. Põhjus: selleks napib Ukrainal lihtsalt jõudu. Seega saavad need alad jõuda NATO-sse tõepoolest üksnes oma uue peremehega – Venemaaga.

Aga mis saab siis, kui NATO liikmesriigid ikkagi ei taha endi sekka sellist Ukrainat, mis ulatub Donetskist Vladivostokini?

Sel juhul jäetakse need alad lihtsalt NATO-sse vastu võtmata.

Ukraina saab NATO-sse (ja ka EL-i) osakaupa

Veelgi huvitavamaks, teatud mõttes ka lohutavamaks kujuneb aga Ukraina teiste osade olukord. Nimelt saab kolm nüüdis-Ukraina osa siis korraga nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeks. Tõsi, seda mitte Ukraina osana, vaid vastavalt Poola, Ungari ja Rumeenia osana. Poola saab endale siis (tagasi) praeguse Lääne-Ukraina, Ungari saab (tagasi) Taga-Karpaatia, Rumeenia aga saab (tagasi) Bukoviina. Vastavaid ettevalmistusi on neis riikides tehtud juba aastaid, erilise hoolega aga alates Venemaa sõjalise erioperatsiooni käivitumisest Ukrainas 24. veebruaril 2022.  Euroopa Liidult saadava toetusrahaga tehakse mainitud kolm piirkonda siis korda, nende elanikud saavad senisest palju lahedama elu peale, seda ka kogu EL-i piires.

Esiotsa tekitab küsimusi allesjääva Ukraina (praeguse Kesk-Ukraina) saatus. Kas see riiklik moodustis siis ikka pääseb NATO-sse ja/või EL-i, olgu või mõne aja pärast?

Väga võimalik, et pääsebki. Mõne aja pärast. Euroopa  riikide ja mitmete teistegi riikide suhtumine Ukrainasse on nii toetav, et vastuvõtuvõimalus leitakse jäänuk-Ukrainale kindlasti. 

Sel juhul ongi Jüri Luige asjaomane ennustus täitunud. Tõsi, seda mitte sõna-sõnalt, vaid järgides rahvatarkust „parem pool muna kui tühi koor”. Ukraina ongi siis NATO-s ja ka EL-is, olgu või tükikaupa. Kui lääneriikide kindel soov on Ukrainale ja ukrainlastele head teha, siis ei tohiks neil olla midagi sellise lahenduse vastu.

Väga kogenud diplomaadina oli Luik sellest lahendusvõimalusest küllap teadlik aga juba oma ülalmainitud artiklit kirjutama asudes. Lihtsalt jättis targu ütlemata, et rahvatarkus „parem pool muna kui tühi koor” kehtib ka sõjajärgse Ukraina ja tolle tulevikuväljavaadete kohta.

Tõnu Kalvet

 

© Tõnu Kalvet