Andkem tänavune eesti keele auhind Vladimir Tenjuginile!
- Lisainfo
- Kategooria: Arvamusartiklid
- Avaldatud: kolmapäeval, 22. septembril 2021. 16:48
- Kirjutas Tõnu Kalvet
- Klikke: 5662
Eestis elav venelane Vladimir Tenjugin on teinud eesti keele oskuse vajalikkuse põhjendamiseks Eesti muulastele üsna lühikese ajaga rohkem kui paljud sellealased ametiasutused kogu olemasolu jooksul, ja väärib seetõttu kindlasti suurt keeleauhinda.
Tenjugin näitas selgelt, miks tasub siinsel muulasel osata riigikeelt, s.t. eesti keelt. Näitas vägagi elulähedasel viisil: laskis neil allkirjastada eestikeelsed laenulepingud jms. dokumendid, pärast aga pettis allkirjastanult välja raha ja/või kinnisvara. Allkirjastanuile sai seejuures saatuslikuks eesti keele kehv oskus või koguni täielik oskamatus.
Kas Tenjugin tegi seda tõesti soovist veenda oma rahvuskaaslasi riigikeeleoskuse vajaduses või mitte, on täiesti tähtsusetu. Tähtsaim on ikkagi see, et ta näitas neile selgelt: riigikeeleoskuse puudumine läheb mitteoskajale väga kalliks maksma.
Nüüdsest on eesti keele mitteoskajail juba varasemast hulga raskem õigustada end sõnadega: „A naahhren mne etot vaš estonskii nuužen!? Už kak-nibud abaiduss i bez nevo!”
Nüüdsest peaks olema igale mitteoskajale küll selge, et ootšen daaže nuužen, kui ei taha, et mõni eesti keelt oskav rahvuskaaslane tõmbaks sind haneks.
Keeleamet ja Eesti Keele Instituut peaks ühiselt esitama Tenjugini kõrgeima auhinna saamiseks, mis eesti keele oskuse vajaduse tutvustamiseks üldse on loodud. Samalaadseid auhindu vääriks ta tänavu lausa mitu. (Edaspidi tulevad juba uued tenjuginid. Senikaua, kui Eestis leidub riigikeele mitteoskajaid.)
Auhinda vastu võtma saaks Tenjugin tulla vaba mehena. Sest nagu kirjutab tänavu 21. septembri „Eesti Päevaleht”: „Tenjuginile määrati neli kuud reaalset vangistust, mille ta kandis ära juba neli aastat tagasi süüdistatavana vahi all olles. Nüüd maikuus algas kohtuotsuse jõustumisel talle tingimisi määratud kolme aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse viieaastane katseaeg.”
Kas Tenjugini kõnealused petuteod olid seadusevastased? Kahtlemata olid. Ent nende puhul kehtib rooma õiguse põhimõte „iga kuritegu on õigustatud, kui sellega hoitakse ära suurem kuritegu”.
Tõnu Kalvet
© Tõnu Kalvet