Ära sööma sunnitud oma kõrvalest on alles kättemaksu algus...

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: laupäeval, 23 märtsil 2024 20:06

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 435

Kaitsetuid, süütuid inimesi 22. märtsil 2024 Moskvas tapnud isikud tabati ruttu: vähem kui ühe ööpäevaga. Ühele neist kujunes vahelejäämine veel eriti meeldejäävaks. Ta vahistanud eriüksuslane lõikas talt kõrvalesta ära ja sundis seda ära sööma, teatas 23. märtsi pärastlõunal Ungari internetiväljaanne „Mandiner“. 

Kõrvalestasööjal ja ta kuriteokaaslastel vedas kõvasti, et eriüksuslastele oli antud range käsk vahistada nad elusalt. Muidugi mitte heasüdamlikkusest, vaid selleks, et neilt võimalikult palju teavet kätte saada. Muidu... Mingitest „euroopalikest väärtustest“ nendega ringikäimisel ei maksnud küll unistada.

Üks kinnivõetutest tunnistas ilma pikema vastupuiklemiseta, et oma veretööd oli teda ajendanud sooritama raha. Täpsemalt: pool miljonit Vene rubla. „Mulle öeldi, et mine ja tapa inimesi, pole tähtis, milliseid,“ tunnistas kinninabitu.

Mis ootab teda ja ta kuriteokaaslasi pärast vajalikust teabest tühjakspumpamist, on taibata küllap lihtne. Nagu sedagi, mis ootab tabamise korral selle töö tellijaid, olgu nood siis nii mõjukad ja pidagu end nii puutumatuks kui tahes. 

Moskvas juhtunu näitas selgelt, et Vene–Ukraina sõda käib kindlate mängureeglite järgi, ja et 22. märtsi veretööga oli neid reegleid rängalt rikutud. Mainitud sõja eesmärk lääneriikide vaatenurgast pole ju kunagi olnud Venemaa alistada ja hävitada. Eesmärk on olnud Venemaad nõrgestada, suunata ta Euroopa turult Aasia turule. (Turuvahetus ongi suuresti õnnestunud; alistamine muidugi mitte; ei saagi õnnestuda.) Ainult väga eluvõõras või läbinisti valelik inimene sai seni väita, et Venemaa peab Ukraina vastu täiemahulist sõda. (Kena „täiemahuline sõda“ küll, kui selle üks osapool maksab teisele naftatransiidi eest renti ja mõlemad täidavad lepingut ausalt!)

Vene karu on nüüd aetud vihaseks. Ta on tagajalgadel ja lõriseb ähvardavalt. Ainus viis ta uuesti maha rahustada on alustada rahuläbirääkimisi nii ruttu kui võimalik. Ja siis juba tema tingimustel, mitte „kirik keset küla“-põhimõttel. Kui enne 22. märtsil juhtunut oli mingisugunegi kompromissivõimalus, siis nüüd seda enam pole.

Kes tahab muutunud olukorraski hõigata „Eesti on sõjas!“ ja kutsuda üles jätma valimisõigusest ilma Eestis elavad Venemaa ja Valgevene kodanikud, kuna nood olevat Eestile suur julgeolekuoht, peab olema küll oivaline, ülikogenud karutaltsutaja...

Tõnu Kalvet

© Tõnu Kalvet