Ida ja Lääs - bandiit ja petlik "katusepakkuja"?
- Lisainfo
- Kategooria: Arvamusartiklid
- Avaldatud: laupäeval, 16 aprillil 2016 16:32
- Kirjutas Autor
- Klikke: 13561
Euroopa valmistub ehitama Vene gaasist sõltumatu Southern Gas Corridor projekti gaasijuhtmeid. See projekt kuulub Euroopa Liidu kõrge prioriteediga projektide nimekirja ning sisaldab ka Nabucco gaasijuhet. Nabuccoga võidu hakkas Venemaa valmistuma South Streami gaasijuhtme ehitamiseks, kuigi Venemaalt gaasi saamiseks on juhtmeid küllaga. Hoolimata sellest ehitatakse läbi Läänemere äärmiselt keskkonnaohtlikku Nord Streami gaasijuhet, mida Euroopa Liit ja NATO toetab. Sellega ohverdatakse Baltimaade julgeolek ja majandus, kuna juhtme valvajad looks sõjalise piirde NATO ja Baltimaade vahele ning sellega kaasnev julgeolekuoht peletaks Baltimaadest investoreid. Lisaks see juba takistabki Nabucco ehitamise alustamist, kuna potentsiaalsetel rahastajatel pole Nord Streami oodates nii suurt huvi Nabuccot toetada. Nord Stream võib Nabuccole lausa saatuslikuks saada, sest huvi vähesus Nabucco vastu mõjutab ka gaasipakkujaid. Samuti pidurdab Nord Stream veeldatud maagaasi terminalide levikut Euroopas.
Nord Streami gaasijuhe võimaldaks küll Venemaal jätta praegustele transiitriikidele osa vahendustasu maksmata, kuid mida sõltuvamaks Vene gaasist Lääs ennast muudab, seda vähem on lootust hinnaalandusele. Pealegi on kokkuhoitav rahasumma ju naljanumber selle raha kõrval, mida Euroopa Liit ja NATO kulutab igal aastal Läänemere keskkonnakaitse, sõjalise julgeoleku ja poliitilise sõltumatuse suurendamise peale.
Nord Streami gaasijuhtme ehitus lepiti Venemaaga kokku enne majanduskriisi. Siis oli gaasidefitsiit. Majanduskriisi käigus on aga gaasinõudlus vähenenud ja gaasi hind langenud. Juba ammu maksab Euroopa Liit lepingutes määratud ostunormi täitmise asemel Venemaale trahve. Euroopa Liit küll sõltub Venemaast, liidus tarbitavast gaasist moodustab vene maagaas 25%, aga Venemaa on Euroopast ise veel rohkem sõltuv. Nimelt Venemaa gaasiekspordi tulud moodustavad sisuliselt kümme protsenti Venemaa SKT-st. Venemaa on sunnitud Euroopa Liidule igal juhul gaasi müüma. Senised tarnekatkestused on olnud bluffimised. Alles Nord Streami valmimine võimaldaks Gazpromil maismaajuhtmetes gaasi pikemalt seisma panna. Niisiis saaks Euroopa Liit rahus Southern Gas Corridor projekti gaasijuhtmeid ehitada, kui Nord Stream seda ei segaks. Lisaks töötab Euroopa Liidu kasuks kildagaasi ammutamise tehnoloogia kiire levik ja suurenev veeldatud maagaasi terminalide arv Euroopas.
Tekib küsimus: miks endiselt toetatakse potentsiaalset Vene terrori instrumenti - Nord Streami gaasijuhet?
Üheks võimaluseks on, et asjad läksid viltu siis, kui Nord Streami gaasijuhe lisati Euroopa Liidu kõrge prioriteediga projektide nimekirja. Me oleme ju näinud, kuidas kellavärk töötab – Euroopa Liidu liikmesriikide valitsejad toetavad Lääne projekte kas või üle laipade. Probleem kellavärgis tekib siis, kui Lääne otsustajad on prioriteetseks kuulutanud mõne projekti, mis neile hiljem hoopis kahjulikuks osutub ja nad ei saa uusi juhiseid anda, sest Venemaa võib sellest teada saada. NATO ametlik partner Venemaa, kes NATO varustust Afganistani tarnida aitab, ei pruugi ju sellisel juhul enam USA ristisõjale kaasa aidata.
Niisiis vajab Lääs kedagi, kes kohtutes vaidlustatud ehituslubade tühistamised läbi suruks. Gaasijuhtmele nimelt väljastati ehitusload Euroopa Liidu keskkonnamõjude hindamise direktiivi ning muude oluliste seaduste vastaselt. Eestvedajaks sobib kõige paremini Eesti, kuna Eestit ja Soomet ohustab gaasijuhe kõige enam.
Kui gaasijuhtme edasist ehitust ära ei keelata, saavad kahju ka Euroopa Liit ja USA koos ülejäänud NATO-ga. Kasu saab ainult Venemaa, ning Eesti valitsejad koos ehitusload väljastanud riikidega tõestavad Lääne otsustajatele, et nad on kasutud pugejad, kellel puudub igasugune iseseisev mõtlemine.
Kõik on nii lihtne loomulikult juhul, kui Lääne ja Venemaa vahel ei toimu keerulisem koostöö. Kusjuures teadlikku koostööd ei peagi toimuma. Piisaks sellest, kui korruptsioon on jõudnud sellisesse olekusse, et Lääne ja Venemaa juhid on ära ostnud üks ja sama huvigrupp. Ka sellisel juhul saab toimida skeem, mida rohkem kriminaalmaailmas kasutatud on.
Nimelt ei ole saladus, et allmaailmas teevad vahetevahel koostööd bandiidid ja "katusepakkujad". Koos valitakse välja ohver või teeb seda isik, kes juhib neid mõlemaid. Bandiit terroriseerib ohvrit. Peale seda ilmub välja "katusepakkuja" kui päästja. Pärast jaotavad bandiit ja "katusepakkuja" aga „katuseraha“ omavahel ära.
Sama skeemi on kasutatud ka poliitikamaailmas. Briti-Prantsuse-Vene 1939. aasta kolmikpakt, Molotov-Ribbentropi pakt ja USA, Suurbritannia ja Venemaa vahelised Teherani-Jalta lepingud ning Potsdami konverentsi kokkulepped tõestavad selle kasutamist eestlaste vastu nii II Maailmasõjas kui ka hiljem.
Sellist poliitikat võidakse kasutada siiani. Lihtne oleks niiviisi iseseisvaid riike nende põhiseaduste vastaselt enda alluvusse saada. Venemaa täidaks bandiidi rolli, Lääs mängiks "katusepakkuja" rolli. Alguses Venemaa terroriseeriks riike. Nad pageksid Venemaa eest Lääne alluvusse. Peale seda Lääs ja Ida asuksid avalikule koostööle ning loodaks veel suurem Euroopa Liit ja NATO mida juhiksid Lääs ja Ida käsikäes. Samas juhiks võib olla hoopis keegi kolmas, näiteks eespoolmainitud huvigrupp, kes juhiks neid mõlemaid. Siis toimuks edasi sõda ühise konkurendiga, kelleks on islamiterroristid. Kõige jubedamat liikmeks olemise viletsust aga tunneksid alluvad, kui liidule peaks suurem Aasia otsustavalt jalgu jääma või siis vastupidi, liidu tegevus suuremale Aasiale, kaasaarvatud Hiinale.
Sellise skeemi vastu saab aidata vaid vastuhakkamine, sest elu on näidanud, et kui "katusepakkuja" ohver järele annab, muudetakse ta jäädavalt orjaks ja „tankistiks“.
Õnneks on võimalused saavutada gaasijuhtme ehitamise keelustamine suured igal juhul.
Mikk Kündre