Ülevaade VI Rahvuslaste Kevadkoolist
- Lisainfo
- Kategooria: Klubi koolid
- Avaldatud: esmaspäeval, 18 aprillil 2016 01:55
- Kirjutas Tõnu Kalvet
- Klikke: 2629
23. mail 2015 toimus VI Rahvuslaste Kevadkool. Teadmishimuliste patriootide harimiseks mõeldud koolituse korraldas seekordki Rahvuslaste Tallinna Klubi.
Kavas oli kaks loengut ja üks ühisfilmivaatamine. Loengupidajaks olid teaduste doktorid, filmi oli aga vändanud rahvusvahelise tegutsemishaardega režissöör.
Avaloengus „Põrandaalune demokraatia Eestis XXI sajandil” tutvustas loodusteaduste doktor Matti Masing Eesti ühiskonna kitsaskohti ja nende põhjusi ning pakkus lahendusi. Masingu hinnangul on meie ühiskonna põduruse peapõhjus selles, et võim ei kuulu sellele, kellele ta põhiseaduse järgi peaks kuuluma – rahvale. Väljapääs Eestit vaevavast kriisist leitakse Masingu veendumuse kohaselt alles siis, kui inimesed on vaimselt ärganud, on muutunud kodanikeks selle sõna parimas tähenduses – harituks, aktiivseks, leidlikuks, koostööaltiks – ning on asunud oma õiguste eest võitlema.
Teises loengus rääkis õigusteaduste doktor Igor Gräzin Eesti merepiiriga seonduvast.
Gräzin keskendus kahele alateemale: 1) Eesti-Vene uut merepiiri määratleva lepinguga kavatseb Eesti juhtkond loovutada Narva lähikonnas Venemaale lihtsalt niisama (!) mitusada ruutmiili Eesti territoriaalmerd, mistõttu Eesti Vabariik muutub veelgi väiksemaks kui oli Nõukogude Eesti; 2) Eesti juhtkonna 1994. aastal tehtud otsus, tõmmata merepiir rahvusvahelise õigusega lubatud kauguselt tagasi, oli ja on siiani riigile kahjulik.
Gräzin juhtis tähelepanu märkimisväärsele asjaolule: nagu 1994. aastal, nii ei taha Eesti riiki vähendavaid piirimuudatusi läbisuruvad poliitikud arvestada asjatundjate seisukohtadega – NB! muudatuste suhtes täiesti eitavate seisukohtadega! - praegugi. Selle asemel eelistavad läbisurujad andmeid moonutada, varjata või lausa valetada.
Gräzini hinnangul on Eesti nõrkuseks oskamatus läbirääkimisi pidada, oma õiguste eest seista. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et Eesti läbirääkijad ei tunne oma partnerite mõttelaadi ega käitumisharjumusi.
Kevadkooli lõpetuseks vaadati Jüri Lina tänavu kevadel valminud dokumentaalfilmi „Januse efekt”. Rootsis elav eesti filmilavastaja Lina tutvustab seal oma uusimaid uurimistulemusi selle kohta, kuidas Lääs aitas omal ajal kommuniste (salaja) võimule mitmel pool maailmas ja neid toeka abi najal ka võimul hoidis.
„Januse efekt” näitab selgelt otsese seose olemasolu salaseltslaste (eeskätt vabamüürlaste) ning sotsiaaldemokraatide, sotsialistide ja kommunistide vahel. Kõnealuse linateose tarbeks ainest hankides käis Lina koos assistendiga paljudes maailma riikides ja leidis sealt tihtipeale lausa rabavaid andmeid sisaldavaid, kuid (seni) mahasalatud dokumentaalseid tõendeid.
Muide, VI Rahvuslaste Kevadkoolis viibis algusest peale Marju Toom – Rahvuslaste Tallinna Klubi liige, kelle innukal pealekäimisel võtsid Eesti ja Tallinna võimud nõuks rajada Tallinnasse üleriiklik kommunismiohvrite memoriaal.
Ühtekokku osales tänavuses rahvuslaste kevadkoolis veidi üle kahekümne inimese. Kevadkool viidi läbi Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn. 59). Üritusel sai osta Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja – ajalehe „Rahvuslik Teataja” – uusimat ja ka mitut varasemat numbrit, samuti ajalehe „Eesti Maleelu” uusimat numbrit.
Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab teadmishimuliste harimiseks mõeldud koolitusi (vastavalt rahvuslaste kevad-, suve-, sügis- ja talvekoole) alates 2009. aasta augustist.
Tõnu Kalvet