- Lisainfo
-
Kategooria: Klubi koolid
-
Avaldatud: esmaspäeval, 17 detsembril 2018 17:04
-
Kirjutas Tõnu Kalvet
-
Klikke: 1664
Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel korraldati käesoleva aasta 16. detsembril rahvuslaste sügiskool. Järjekorras juba üheksas. (Esimene toimus 4. detsembril 2010.) Toimumispaigaks oli Tallinna Puuetega Inimeste Koda (asukoht: Endla tn. 59). Kavas oli kaks loengut ja üks film.
Sügiskooli avasõnas juhtis RTK asutaja Jaan Hatto tähelepanu inimkonna keskmise intelligentsusetaseme pidevale langusele viimastel aastakümnetel ja selle väga tõenäoliselt üha kiirenevale hoogustumisele järgmistel aastakümnetel. Hatto meenutas Saksa tuntud aju-uurija, Mafred Spitzeri, teadustööde tulemusi, mille kohaselt mõjub inimesele nõmestavalt nii ülemäärane televiisorivaatamine kui ka nutiseadmete kasutamine. Esineja lasi sügiskooliliste hulgas ringi käia Spitzeri tuntuima teose („Digitaalne dementsus”, ilmunud 2012. aastal) saksakeelsel köitel, et asjasthuvitatud saaks nimeka aju-uurija põhjendustega ise tutvuda.
Esimeses loengus kirjeldas arengumaag Hannes Vanaküla reaalsust, antireaalsust ja sisemaailma nii eraldi kui ka nende vastastikuses seoses. Ta tutvustas ka endakoostatud tabelit, mille põhjal on kerge tuvastada inimese isiksuseomadusi ja puuduste põhjusi. Vanaküla põhjendas selgelt, miks on mehe ja naise maailmataju tihtipeale risti vastupidine, ning miks ja kuidas on mõlemad teineteise vältimatuks täienduseks.
Teises loengus tutvustas ettevõtja, kirjanik ja ajaloo-uurija Arne Tsirna seniteadmata ajaloofakte ja õpetas märkama tunnuseid, mille põhjal kahelda ametlikus ajaloos. Ta tõi arvukalt näiteid selle kohta, kuidas ajaloovõltsinguid saab tuvastada ja paljastada kas või ehitusmaterjali ja selle muutumist hästi tundes.
Mõlemad loengud pälvisid kuulajaskonna elava huvi ja tekitasid seetõttu ka palju küsimusi.
Sügiskooli viimases osas vaadati kaheosalist filmi „ÜRO okultism”. Seal oli juttu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja ta võtmeisikute tegelikest eesmärkidest ja väheteatud ettevõtmistest.
Ühtekokku osales IX Rahvuslaste Sügiskoolis 21 isikut. Korraldustoimkonna juhiks oli – nagu viimasel paaril aastal enamasti ikka – RTK liige Aimer Halop.
IX Rahvuslaste Sügiskool korraldati samal kuupäeval kui Wirtaneni komeet jõudis Maale kõige lähemale.
Tõnu Kalvet
- Lisainfo
-
Kategooria: Klubi koolid
-
Avaldatud: neljapäeval, 07 juunil 2018 11:28
-
Kirjutas Tõnu Kalvet
-
Klikke: 1984
Tänavune rahvuslaste kevadkool toimus 2. juunil Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn. 59). Kavas oli kolm loengut ja üks film.
Avaloengus tutvustas ettevõtja, endine Tallinna abilinnapea Vladimir Maslov üht kiirraudteeliiki, mis on üheaegselt tõhus, odav ja loodussõbralik – trossrelsi-põhimõttel toimivat „SkyWay”-tehnoloogiat. Sellega võrreldes on näiteks „Rail Baltic” juba tehnika eilne või koguni üleeilne päev.
Maslov kirjeldas „SkyWay” kiirtranspordi omadusi, katsetusi ja tulevikuplaane. Sealhulgas nimetas riike, kus on selle omandamiseks suur juhtkonnapoolne huvi ning asjaomane (eel)töö juba käib.
Maslovi lahkumise järel jätkas „SkyWay”-teemal Juhan Tomson, tutvustades selle ettevõtmise rahastamispõhimõtteid ja eri rahapaigutusvõimalusi. (Tomsoni esinemine asendas geoloog Rein Einasto loengut „Eesti mageveevarust. Veeprobleem”, kuna Einasto ei saanud ühe pakilise, just veeprobleemist tingitud asja tõttu seekord kevadkooli esinema tulla.)
Kuulajate huvi oli elav: nii Maslovile kui Tomsonile esitati hulganisti küsimusi. Kuna kuulajate hulgas viibis vähemalt kaks inseneri, samuti teisi, kes tehnikaküsimustes orienteeruvad, siis ei ähvardanud kumbagi esinejat hetkekski oht end lõdvaks lasta. Kuulajaile kui „Rail Balticu” veendunud vastastele mõjus igatahes rahustavalt teadmine, et on olemas tunduvalt Eesti- ja loodussõbralikum kiirraudtee-võimalus kui „Rail Baltic”.
Kolmanda loengu pidas Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Elmo Ant, kes tutvustas Eesti kohtusüsteemi, selle tugevaid ja nõrku kohti, ning rääkis, kuidas tal oli õnnestunud saada kohtus võit Tallinna linnavõimu üle. Täpselt aasta varem, 2. juunil 2017 oli Ant koos ühe tuttavaga viinud Tallinna linnavalitsuse hoone ette suure prügikoti. Sellest oligi ta kohtuasi alguse saanud.
Andi loengu mõte oli selge: korraliku ettevalmistuse korral, olukorras hästi orienteerudes suudab ka „väike inimene” seljatada kohtus endast palju mõjukama, olgu siis üksikisiku või organisatsiooni.
Kevadkooli lõpetuseks vaadati populaarteaduslikku filmi „Arukad puud”. See linateos tutvustab teadlaste tehtud avastusi selle kohta, kuidas puud omavahel suhtlevad ja üksteist aitavad, s.t. on palju arenenumad kui neid on seni peetud.
IX Rahvuslaste Kevadkooli korraldas tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). Osales 18 inimest.
RTK on korraldanud teadmishimulistele koolitusi (vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole) alates 2009. aasta suvest. Esimene rahvuslaste kevadkool toimus 2010. aasta 22. mail Tallinna Kunstigümnaasiumis, mille direktoriks oli tollal praegune Riigikogu liige Märt Sults. Toonane kevadkool saigi toimuda üksnes tänu Sultsi vastutulekule, kuna esialgse toimumiskoha juhtkond murdis sõna ja teatas oma sellealasest otsusest kevadkooli korraldustoimkonnale kõigest mõni päev enne kevadkooli toimumispäeva.
Rahvuslaste Tallinna Klubi on asutatud 11. juunil 2009, seega on nüüdseks tegutsenud peaaegu üheksa aastat.
Tõnu Kalvet
