- Lisainfo
-
Kategooria: Klubi koolid
-
Avaldatud: laupäeval, 16 aprillil 2016 16:15
-
Kirjutas Jaan Hatto
-
Klikke: 2168
Laupäeval, 12. veebruaril 2011 toimus Teine Rahvuslaste Talvekool. Korraldajaks oli Rahvuslaste Tallinna Klubi, nagu läinudki aastal. Talvekool leidis aset ühe Tallinna hotelli konverentsisaalis.
Esimese loengu pidas akadeemik Anto Raukas, kes esitas arvamuse, et Eestisse tuleb ehitada tuumaelektrijaam ainuüksi juba sellepärast, et see tuleb Eestisse "nagunii" ehitada. (Üldiselt kummaline argumentatsioon, mida ma olen Eestis varemgi märganud.) Lektorile oponeeris Raivo Orgusaar, kellega lektor jõudis ühele meelele tuumajaama ehitamises Tallinna kesklinna. Ülemiste vett saaks siis kasutada jahutusveena, mille siis linna elanikud joogiveena ära jooksid, sest kaasaegne tuumajaam on kord nii "ohutu, armas, vajalik ja kasulik".
Teise loengu pidas Argo Loo. Tema juhtis tähelepanu asjaolule, et Rootsis sügavale kalju aluspõhja ladestatud tuumajäätmed on ohtlikud sada tuhat aastat, kuid nelja või viie tuhande aasta tagant on toimunud Rootsis tugev või isegi ülitugev maavärin. Seega: tuumajäätmeid ei ole võimalik ohutult ladustada. Talle oponeeriv tuumaenergia pooldaja väitis, et tänapäeva tuumatehnoloogia kasutab samas ära kogu tekkinud jäätme - see tundus küll olevat vastuolus aine ja massi jäävuse seadusega.
Pärast lõunapausi vaadati pikka ja sisutihedat filmi uue maailmakorra telgitagustest.
Talvekooli jälgis ühtekokku 37 klubilast ja külalist.
Alates 2009. aasta suvest on Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldanud kaks suve- ja kaks talvekooli ning ühe kevad- ja ühe sügiskooli.
Jaan Hatto
Jaan Hatto on Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja
- Lisainfo
-
Kategooria: Klubi koolid
-
Avaldatud: laupäeval, 16 aprillil 2016 15:59
-
Kirjutas Tõnu Kalvet
-
Klikke: 1837
Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel viidi laupäeval, 22. mail 2010 läbi Esimene Rahvuslaste Kevadkool. Üritus toimus Põhja-Tallinnas, täpsemalt Kopli asumis paiknevas Tallinna Kunstigümnaasiumis.
Tõnu Kalveti avasõnade järel käivitus ennelõunal, veidi pärast kella 11 Kevadkooli esimene ettevõtmine - arutelu teemal "Valimisvaatlejate tegevus valimistel". Arutelu juhtis RTK asutaja Jaan Hatto, kes on kogenud valimisvaatleja. Hatto rääkis oma kogemustest valimisvaatlejana ning tutvustas valimispettuse eriliike, s.h. neidki, mida ta ise oli tuvastanud.
Hatto järel jagas oma kogemusi RTK liige Ingrid-Silvia Erikson, kes oli tegutsenud valimisvaatlejana 2009. aasta sügisel toimunud kohalikel valimistel.
Arutelu kujunes elavaks, kuna kohalolijate hulgas oli isikuid, kes olid töötanud valimiskomisjonis ja näinud valimisjaokskonna tööd seetõttu seestpoolt. Nii endised komisjoniliikmed kui ka teised osalejad tegid arvukalt ettepanekuid valimisvõltsingute paremaks tuvastamiseks ja ka ennetamiseks.
Esimese pärastlõunase loengu pidas politoloogia- ja geopoliitika-asjatundja Roman Ubakivi. Selle teemaks oli "Vasak- ja parempoolsusest poliitikas". Ubakivi andis ülevaate kolme peamise maailmavaate - parempoolse, liberaalse ja vasakpoolse - põhitunnustest ning mainis ka nende olulisemaid klassikuid ja viimaste teoseid. Oma ettekandes juhtis Ubakivi tähelepanu sellele, et tänapäeva Eestis pole ainsatki poliitilist jõudu, mis oleks oma maailmavaatelt ka tegelikult parempoolne, s.t. vastaks parempoolsele poliitjõule esitatavatele nõuetele. Eesti poliitmaastikul tegutsevad erakonnad on - Ubakivi hinnangul - üksnes vasakpoolsed ja liberaalsed.
Ubakivi toonitas ka välispoliitika erilist tähtsust väikeriigi jaoks. Väikeriigile on ellujäämise seisukohalt ülioluline osata hästi orienteeruda geopoliitikas, rõhutas Ubakivi. Ta andis ka lugemissoovitusi geopoliitika klassikute teostega tutvumiseks.
Teises pärastlõunases loengus käsitles Akadeemia Nord majandusprofessor Ivar Raig rahateemat ja majanduse olukorda. Pealkirja "Euroraha ja majanduskriis" kandnud ettekandes tutvustas Raig Eesti ja Euroopa majanduse seisu ja suundumusi ning selgitas, miks oleks eurole üleminek ja kroonist loobumine Eestile kahjulik.
Eriliselt ebameeldiv oleks Raigi teatel Eestile see, kui Eesti võtaks küll kasutusele euro, kuid Euroopa Liidu (lüh. EL) tugevaima majandusega liige ja ühtlasi suurim sissemaksja EL-i eelarvesse - Saksamaa - loobuks eurost ja võtaks uuesti kasutusele marga. Sel juhul liituks niigi vaene Eesti "vaeste seltskonnaga" ja jääks ka ise aina vaesemaks.
Raig ütles, et euro kasutuselevõtt Eestis oleks mõeldav alles siis, kui Eesti elanike palk ja pension moodustab vähemalt poole praegusest EL-i keskmisest palgast ja pensionist. Hetkel on see vahe aga umbes viiekordne.
Nii Ubakivi kui ka Raigi loeng tekitas kuulajates elavat huvi. Loengupidajat pommitati loengu lõppedes küsimustega väsimatult, teinegikord esitati küsimusi lausa loengu käigus.
Kolmas loengupidaja - Tartu ülikooli õppejõud ning Tartu Hoiulaenuühistu juhatuse liige Andro Roos - saatis korraldajatele küll oma loengu (pealkiri: "Raha ja pangandus") slaidid, kuid teatas Kevadkooli algupoolel SMS-i teel oma ootamatust haigestumisest. Korraldajad loodavad Roosi huvitavat ettekannet kuulda mõnel RTK järgmisel rahvavalgustuslikul üritusel.
Kevadkooli loengutel osales paarkümmend inimest. Nende hulgas oli nii RTK liikmeid kui ka mitteliikmeid. Osalejad väljendasid oma tänu Tallinna Kunstikümnaasiumi (lüh. TKG) direktor Märt Sultsile, kes lubas Kevadkooli läbiviimiseks kasutada TKG ruume. Eriti hinnaliseks muudab selle loa asjaolu, et see anti RTK-le pärast seda, kui algsest toimumiskohast oli RTK-le sisuliselt viimasel hetkel, kõigest kolm (!) päeva enne ürituse toimumist öeldud, et Kevadkooli jaoks ruume kasutada siiski ei lubata. Sults päästis niisiis Kevadkooli edasilükkumisest või suisa ärajäämisest.
Esimese Rahvuslaste Kevadkooliga jätkas RTK eestimeelsete inimeste harimiseks käivitatud üritustesarja. 2009. aasta augustis toimus mäletatavasti Esimene Rahvuslaste Suvekool, 2010. aasta jaanuaris aga Esimene Rahvuslaste Talvekool. RTK-l on kavas seda sarja jätkata.
Tõnu Kalvet
