Keelest, meelest, rahumeelsest kehtestamisest ja lömitamisest
- Lisainfo
- Kategooria: Arvamusartiklid
- Avaldatud: laupäeval, 16 aprillil 2016 17:56
- Kirjutas Autor
- Klikke: 14094
Millises muus riigis suhtleb tööandja oma erinevaist rahvustest töölistega nende emakeeles?!...
Sattusin 18. septembril 2012 Tallinna kesklinnas käies nägema viimasel ajal nii laialtlevinud kurbnaljakat olmevaatemängu.
Patkuli vaateplatvormi juures käivad restaureerimistööd.
Restaureeritava maja ees üritas soliidne, hallide lokkidega
töödejuhataja usina püüdlikkusega, purssides aktsendirohket vene keelt,
selgitada noortele vene töölisnolkidele nende tööülesandeid.
Nolgid vaatasid ja kuulasid teda tuima, üleoleva näoga ning kellelgi
neist ei tulnud pähegi vanale töödejuhatajale eesti keeles appi tulla.
Mul oli ülimalt piinlik selle hallpea pärast ja solvavalt valus meie
rahva pärast, kes laseb endaga tänini niimoodi käituda.
See seik näitab ka ülimalt värdjalikku suhet tööliste ja tööandja vahel.
Siin on tööline pannud paika tööandja ja painutanud ta oma looga järgi.
Ei usu, et kuskil mujal riigis hakkab tööandja suhtlema oma erinevaist
rahvustest töölistega nende emakeeles.
Vene noored aga olid oma ajaloolis-poliitilise ülesande tasemel.
Nad jätkavad edukalt oma vanaisadele ja isadele nende emamaa pandud missiooni.
See jõuk paigutati ju siia just selleks, et meie riik ei saaks
tegelikult tunda ennast täielikult vabana ega meie rahvas ennast
peremehena oma isade maal, ka siis kui mingil ajaloo hetkel õnnestub
meil jälle de jure iseseisvuda.
Masendav on aga hoopis see, et me ei suuda ennast isegi 21.
taasiseseisvumisaastal peremehena kehtestada.
JÜRI BÖHM
Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandjaks oleva ajalehe "Rahvuslik Teataja" 11. numbris (august - september 2012) ilmunud kirjutis.