- Lisainfo
-
Kategooria: Arvamusartiklid
-
Avaldatud: neljapäeval, 07 märtsil 2024 20:43
-
Kirjutas Tõnu Kalvet
-
Klikke: 2063
„Kas Ukraina luurejuht Kirill Budanov on Venemaa palgal, või vähemalt venemeelne?” See küsimus tekkis mul siis, kui nägin end Ukraina sõpradeks nimetajate reaktsiooni Venemaa opositsioonijuht Aleksei Navalnõi surmale 2024. aasta 16. veebruaril. Täpsemalt surmapõhjusele.
Ukraina-pimeusklikele oli asi kohe selge: Navalnõi surm oli tegelikult (poliit)mõrv, mõrvariks aga Venemaa võimud. Mingeid tõendeid selle kohta küll polnud, kuid pimeusklikke see ei seganud. Venemaa võimude süüdistamist poliitmõrvas ning nõudmist südametud mõrvarid kiiremas korras vastutusele võtta jätkati üha innukamalt ja ulatuslikumalt.
Ja kui Venemaa arstid tuvastasid Navalnõi laipa uurides, et lahkunu oli surnud loomulikku surma, põhjuseks tromb, siis kuulutati see jutt kohe Venemaa propagandavaleks. Väideti, et arstid olevat saanud sellise hinnangu andmiseks vastava käsu Venemaa võimudelt. Ning nõuti edasi üha valjemalt, et mõrvarlikud Venemaa võimud võetaks vastutusele. Käivitati väga ulatuslik sellealane kampaania kõigis riikides, kes ise nimetavad end Ukraina toetajateks. Terve ports sellealaseid sõnavõtte ilmus ka Eesti peavooluajakirjanduses ning ühismeedia Ukraina-meelses osas.
Siis aga tuli üks sõnavõtt nagu välk selgest taevast: Navalnõi loomulikku surma, ja just trombi mõjul, kinnitas ka... Ukraina luurejuht Kirill Budanov isiklikult!
„Võimalik, et valmistan pettumuse, kuid meie teada põhjustas Navalnõi surma tõepoolest tromb,” ütles Budanov – Ukraina televisiooni „Hromadske” teatel – 25. veebruaril 2024 Kiievis ajakirjandusele, esinedes Venemaa sõjalise erioperatsiooni teise aastapäeva puhul Ukraina pealinnas korraldatud foorumil. Ta lisas, et need on enam-vähem kindlad (luure)andmed ega pärine internetist.
Budanov on nüüdis-Ukraina üks informeeritumaid inimesi üldse. Lääneriikide väljaõpetatuna on tal nendega väga usalduslik suhe, vajadusel ligipääs ka väga salajasele (luure)teabele. Sestap olnuks täiesti loomulik eeldada, et pärast tema Navalnõi-teemalist sõnavõttu lõpevad kohe kõik jutud Venemaa võimudest kui Navalnõi mõrvaritest ja vajadusest nood kiiremas korras vastutusele võtta.
Aga võta näpust! Nii ei läinud. Navalnõi surma ikka veel (poliit)mõrvaks pidajate kisakoor lasi hoopis täie hooga edasi. Ses küsimuses said peavooluajakirjanduses sõna ikka väga värvikad „mõrvaeksperdid”. Üks värvikamaid neist oli (kuri)kuulsa ansambli „Pussy Riot” liige Maria Aljohhina, kes oma „Eesti Päevalehes” 5. märtsil 2024 ilmunud arvamuslugu „Lääs, lõpeta Vene gaasi ostmine” alustas kohe Navalnõiga: „Aleksei Navalnõi surm on mõeldud märguandena – me tapsime teist kuulsaima, me võime tappa ükshaaval kõik Venemaa poliitvangid, kõik, kes on Putini ja sõja vastu.”
Ajavahemikul 25. veebruarist 5. märtsini olnuks „Eesti Päevalehel” piisavalt aega, et end Budanovi asjaomase seisukohavõtuga kurssi viia, seejärel aga lõpetada karjete „Navalnõi mõrvati! Mõrvariks on Venemaa võimud!” avaldamine leheveegudel ja internetiväljaandes.
Seda aga ei tehtud. Lasti vanas vaimus edasi. Sama kehtib ka paljude teiste peavooluväljaannete kohta.
Kõike seda nähes tekkisid mul järgmised küsimused: „Miks nad ometi oma poliitmõrva-joru ei lõpeta? Kas kahtlustavad venemeelsuses, Venemaa käepikenduseks olemises isegi Ukraina luurejuht Budanovit? Kui jah, siis milliste andmete põhjal? Ja kuidas saavad sõgedatel kisakõridel olla täpsemad andmed kui on Ukraina üheks informeeritumaks isikuks oleval Budanovil?!”
Tunnistan, et neile küsimustele ma vastust ei saanudki. Esialgu igatahes küll mitte. Siis aga ühtäkki sain vastuse kõigile neile korraga: taipasin, et pimeusklik sellepärast ongi pimeusklik, et tõsiasjad teda ei huvita.
Ja Ukraina-pimeusklikud oma sõgeduses pole ses suhtes teps mitte erandiks. Pigem vastupidi.
Kes selles kahtleb, küsigu järele Budanovilt!
Tõnu Kalvet
© Tõnu Kalvet
- Lisainfo
-
Kategooria: Arvamusartiklid
-
Avaldatud: reedel, 26 jaanuaril 2024 21:52
-
Kirjutas Tõnu Kalvet
-
Klikke: 2339
Elukestev õpe puudutab ka politseid. Seaduskuulekal kodanikul tasub sestap vaim valmis panna selleks, et edaspidi tuleb tal isikuttõendavat dokumenti taotlema või pikendama minnes lasta endast teha lisaks näopildile ka tagumikupilt. Selleks, et see oleks politseil andmebaasist kohe võtta, kui vajadus tekib. Näiteks isikutuvastusvajadus.
Slovakkias hiljuti selline vajadus tekkis. Pärast üht vargust.
Nimelt varastasid tundmatud isikud 2024. aasta alguses Loode-Slovakkias asuvas Hubafalva (slovaki nimega: Hubina) külas ühe eramu eest auto järelkäru, mis oli täis lõhutud küttepuid. Omanik hindas kahju suuruseks 800 eurot, politsei aga asus ruttu vargaid otsima.
Omaniku õnneks olid vargad nii ettevaatamatud, et ei märganud nende tegevuspaika filmivat turvakaamerat, vaid toimetasid seal täiesti rahulikult. Videosalvestusele jäi seegi, kuis vargad kõnealust järelkäru oma auto külge kinnitasid. Üks kinnitaja oli oma tegevusele nii keskendunud, et ei märganudki, kui tal vajusid selle käigus püksid alla.
Politsei kuulutas vargad kohe tagaotsitavaks. Slovakkia suurim ungari päevaleht „Új Szó“ (loe: uuj soo; tõlkes: Uus Sõna) avaldas aga asjaomase uudise, kirjutades muuhulgas: „Juhtumiga seoses palub politsei üldsuse abi: kes tunneb videol näha olevad isikud ära, sel palutakse helistada tasuta infotelefonil 158 või saata sõnum politsei „Facebooki“-lehele.“
Vt.: https://ujszo.com/regio/lecsuszott-nadraggal-rogzitette-a-biztonsagi-kamera-amint-ellop-egy-utanfutot
NB! politsei paistab olevat kindlalt veendunud, et isikut saab tuvastada ka tagumikupildi põhjal. Millel selline veendumus rajaneb, ei oska ma pakkuda. Ja kellel võiks üldse leiduda tagumikupildi-kogu? Vahest mõnel LGBT ühingul, aga sealsedki pildid kujutaks vaid ühiskonna TEATUD osa. Kui selline ühing annakski seaduskuulekalt politseile ligipääsu oma sellealasele andmebaasile, ei pruugiks sellest ometi piisata.
Kas abi saaks paluda ehk saunameestelt-saunanaistelt? Või mõne supelranna töötajailt, sealhulgas vetelpäästjailt? Või ehk eriarstidelt, kel oma töö eripära tõttu tuleb inimese selle kehaosaga kokku puutuda keskmisest tihemini?
Eestis lisatakse isikuttõendavatele dokumentidele viimasel ajal ka biomeetrilised andmed. Kui on öeldud A, siis tuleb aga öelda ka B: nõuda dokumenditaotlejalt ühtlasi tagumikufoto tegemist.
Siis tuleb muidugi kindlaks määrata seegi, kui tihti tuleb käia seda fotot uuendamas. Sest eriti reformierakondliku majanduspoliitika tingimustes võib inimeste selle kehaosa suurus ja kuju muutuda kaunis kiiresti: kel tekib sinna näljapaistetus, kel aga tõmmatakse täiesti lohku.
Igatahes müts maha Slovakkia politsei ees! Selle peale juba naljalt ei tule, et seaduserikkujat saab taga otsida ka tagumikufoto ja -video alusel. Aga näe, Slovakkia politsei tuli!
Põhjust on rõõmustada ka delikaatsete isikuandmete innukatel kaitsjatel. Sest kui sellise kaitse käigus muudetakse uduseks pildilolijate nägu, siis kõnealusel juhtumil muudeti udusemaks just see kehaosa, mida oli näha pärast pükste täielikku allavajumist. Järelikult ikkagi saab inimest tuvastada ka selle kehaosa põhjal.
Elukestev õpe niisiis aina jätkub.
Tõnu Kalvet
© Tõnu Kalvet
P.S. Kes suudab ära tunda allavajunud pükstega kurjategija, teavitagu julgesti Slovakkia politseid! Kes aga ei suuda, valvaku oma küttepuid täis järelkäru paremini! Sest asjaomane andmebaas ei pruugi Eestis olla sama heal järjel kui on Slovakkias.
T. K.
