Rahvuslaste Tallinna Klubi esimene rahvavalgustuslik üritus – 1. Rahvuslaste Suvekool

  • Prindi

Eesti rahvuslaste teadmishimulisema osa esindajad kogunesid 2009. aasta augusti esimeseks kaheks päevaks Lääne-Raplamaale, Vana-Vigalasse, kus toimus esimene rahvuslaste suvekool.

Suvekooli osavõtjad (olemasolevatel andmetel 28 inimest) said selle kahe päeva jooksul kuulata silmaringi laiendavaid loenguid ja vaadata samasuguse mõjuga filme.

', '

 

Loengute avalöögi tegi Rootsi rahvuslane Erik Hegglund, kes 1. augusti ennelõunal ja varasel pärastlõunal rääkis olukorrast Rootsi ühiskonnas, sealvalitsevast suhtumisest rahvuslastesse ning jagas oma rikkalikust kogemusest nõuandeid, kuidas üles ehitada tugev, hästitoimiv rahvuslaste organisatsioon. Rootsi külaline esines oma emakeeles, ta jutu pani järeltõlke korras eesti keelde Rahvuslaste Tallinna Klubi üks eestvedajaid, Jaan Hatto.

Jaan Hatto ise pidas sama päeva pärastlõunal põhjaliku ettekande demokraatiast Vana-Rooma Vabariigis, Veneetsia Vabariigis ning Šveitsis. Oma ettekandes selgitas Hatto selle kolme riigi demokraatia ülesehituse iseärasusi, samuti tugevaid ja nõrku külgi ning võrdles seda korduvalt kaasaja Eesti ja teistegi, väidetavalt demokraatlike riikidega.

Esimese päeva filmikavasse kuulus kaks filmi: „Ajavaim“ ja eesti filmilavastaja Jüri Lina teos „Hermese varjus“. Mõlemas filmis selgitatakse üldarusaadavalt kaasaja maailma probleemide põhjusi ja tutvustatakse nende põhjustajaid.

2. augusti ennelõunal esines ettekandega seekordse suvekooli üllatuskülaline – Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito. Oma ettekandes käsitles Leito rahvuslaste asukohta poliitikamaastikul ning selgitas viise, mille abil saab tuvastada, kes on ehtne rahvuslane ja kes võltsrahvuslane.

Leito ettekandele järgnenud mõttetalgutel arutati olukorda Eestis ja maailmas, pakuti lahendusi mitmele olulisele probleemile (sealhulgas Eesti valimissüsteemi parandamiseks ja eesti rahvuslaste koostöö edendamiseks) ning väideldi tuliselt. Mõttetalgute vaheajal vaadati ära Šveitsi otsedemokraatiat tutvustav film „Otsedemokraatia Šveitsis“. Kuna Šveitsi siinne esindus ei suutnud kõnealust filmi varustada eestikeelsete subtiitritega, siis tõlkis Jaan Hatto filmi sisu jooksvalt.

Nii loengud, filmid kui ka mõttetalgud ise äratasid osalejate hulgas elavat huvi, panid kaasa mõtlema. Heaks näiteks selle kohta on küsimuste ja arvamuste suur arv, mis selle kahe päeva jooksul esitati. Oli hetki, mil õhkkond kippus – kujundlikult öeldes – „harju keskmisest“ tunduvalt kuumemaks kujunema, kuid päevajuhtide (1. päeval J. Hatto, 2. päeval Tõnu Kalvet) ning abiliste jõupingutuste tulemusel õnnestus ürituse „ülekuumenemist“ siiski vältida.

Elavalt osales suvekoolis ka majaperemees, veendunud rahvuslane Reemet Kasekamp ise, kes kuulas ära nii loengud kui vaatas ära filmid ning esitas korduvalt küsimusi ja omapoolseid tähelepanekuid.

Loengud ja filmivaatamised leidsid aset R. Kasekambale kuuluvas, Vana-Vigala keskel asuvas söögikohas „Madissoni kutsikad“. Öömaja said suvekooli osalised samale peremehele kuuluvas Pärna turismitalus, mis asub „Madissoni kutsikatest“ umbes kilomeetri kaugusel. Osa ööbijaid leidis ulualust koguni endises tuuleveskis.

Pererahvas kasutas täiel määral üht oma eriõigust, mille eest kõnealuse turismitalu koduleheküljel (www.rohelinetalu.pri.ee) juba aegsasti hoiatatakse. Nimelt leidub seal hoiatav lause: „Ettevaatust! Oleme endale võtnud õiguse langetada hindu sümpaatsetel seltskondadel.“ Sellega ongi seletatav, miks pererahvas juba niigi mõistlikku hinda veelgi alla laskis ja suvekooli osalistele sel moel väga meeldiva üllatuse tegi.

1. augusti ennelõunal hümnilaulmise ja lipuheiskamisega alanud 1. Rahvuslaste Suvekool kuulutati lõppenuks 2. augusti hilisel pärastlõunal.

Suvekooli osavõtjad lahkusid külalislahkes paigas toimunud ürituselt meeldiva tundega.

Rahvuslaste Tallinna Klubi kaalub tõsiselt suvekooli muutmist iga-aastaseks ürituseks.

Tõnu Kalvet