'Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeval nõuti rahvaalgatuse taastamist
- Lisainfo
- Kategooria: Klubiuudised
- Avaldatud: laupäeval, 16 aprillil 2016 17:32
- Kirjutas Autor
- Klikke: 3006
Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) korraldas 2011. aasta 20. augusti keskpäeval Tallinna kesklinnas kõnekoosoleku ja rongkäigu, nõudes rahvaalgatuse taastamist Eesti Vabariigi (lüh. EV) seadustes.
EV taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul Tammsaare pargis peetud kõnekoosolekul said sõna nii RTK liikmed kui ka külalised. Lisaks rahvaalgatuse taastamise vajadusele räägiti veel iseseisvusest, vabadusest, vaimsusest, Eesti seisundist nii varem kui ka kaasajal, aga ka sellest, kuidas tegutseda kriisist haaratud Euroopas edasi, et lootust mitte kaotada ja oma eesmärgid ikkagi saavutada.
Esimeseks sõnasaajaks oli RTK liige, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees Valdo Paddar. „Okupatsioon, mis toetus relvaabile, jõhkrusele ja seadusetusele, võõrvõimule ja kollaborantidele, on tõesti selleks korraks läbi. Kas aga õnneks? Okupatsioon ei ole lõppenud! 5,2% Eesti Vabariigi territooriumi osas kestab see edasi, selles suhtes saame me veel ka täna pidada Eestit Jakobi ja Wilhelmi [= muinasjutukirjanikest vendade Grimmide. – Toim.] „Okasroosikeseks“, kelle näppu torkest on saanud kaugelt kauemaks petuuni, mille Eurokettas viisnurgakesed meenutavad meile aegu, mis koletuna paistsid pelgalt ühe viisnurga abil,” ütles Paddar.
RTK liige Hannes Vanaküla rõhutas vajadust säilitada oma rahvuslik vaimsus ka Euroopa Liidu (lüh. EL-i) pealesurutava multi-kulti-vaimsuse propaganda tingimustes ning ütles julgustuseks, et see ülesanne olevat kardetust hulga kergem, kuna EL olevat praegu juba kaunis nõrgaks jäänud. EL-i nõrkuse põhjus on H. Vanaküla hinnangul selles, et EL kui loomuvastaselt käituja ei saa tuge looduselt.
RTK rajaja, tuntud iseseisvuslane Jaan Hatto meenutas aega, mil rahvaalgatus oli EV-s seadustatud lausa põhiseaduse tasandil. Hatto teatel oli 1920. aasta EV põhiseaduses olemas eraldi rahvaalgatust käsitlev paragrahv (nr. 31). Seal oli öeldud järgmist: „Rahvaalgatamise korras on kahekümnel viiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletuse korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus vastuvõetuks, omab ta seadusliku jõu.”
Hatto ütles, et tänapäeval on EV põhiseaduses tõsine vastuolu: praeguse põhiseaduse 56. paragrahvi 2. lõike järgi teostab rahvas kõrgeimat võimu rahvahääletuse läbi, samas pole rahval mingit võimalust rahvahääletust algatada.
RTK liige, teenekas vastupanuvõitleja Kalju Mätik toonitas vajadust nimetada asju nende õige nimega ning tunda hästi oma minevikku. Vaid siis on rahvuslastel, üldse tervel ühiskonnal edulootust.
Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige Rein Koch tuletas koosolekulistele meelde, kuidas eesti rahvas pani juba ammu enne EV sündi eestlusele nii tugeva aluse, et suutis soodsa hetke saabudes oma ajaloolise iseseisvumisvõimaluse ära kasutada. Koch väljendas muret asjaolu üle, et „laulva revolutsiooni” päevil tagasivõidetud iseseisvus mängiti selliste tegelaste kätte, kellele pole eesti rahvuse hea käekäik üldsegi kõige olulisem.
RTK liige Tõnu Kalvet juhtis tähelepanu ühele huvitavale asjaolule: EV taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistades kiputakse pahatihti „ära unustama”, et EV pole juba seitse aastat iseseisev. Uut iseseisvusaega jätkus Kalveti sõnul Eestile veidi vähem kui kolmteist aastat – 1991. aasta augustist kuni 2004. aasta 1. maini, s.t. päevani, mil EV liitus EL-iga. (EL-i seadused on EV seaduste suhtes teatavasti ülimuslikud.) EV uut taasiseseisvumist on Kalveti kinnitusel kõige parem ja ühtlasi ka kõige tõhusam lähemale tuua seeläbi, et haritakse nii iseennast kui ka oma sõpru-tuttavaid ning ollakse samal ajal aktiivsed, ilmutatakse algatusvõimet.
Tund aega kestnud kõnekoosoleku lõppedes sammuti trummipõrina saatel ning riigilippe ja asjaomaseid loosungeid kandes rongkäigus Toompeale. Marss lõpetati EV parlamendihoone ees. Vahetult pärast marsi lõppu anti lühike intervjuu telejaamale TV3.
RTK korraldas rahvaalgatuse taastamist nõudva koosoleku ja Toompea-rongkäigu ka 2011. aasta 24. veebruaril. Toonane kõnekoosolek peeti Tallinna kesklinnas Musumäel.
Rahvaalgatuse taastamist nõudvaid ja rahvaalgatuse sisu tutvustavaid ettevõtmisi kavatseb RTK korraldada edaspidigi.
Rahvuslaste Tallinna Klubi on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav ja esindav organisatsioon. RTK pooldab Eesti riikliku iseseisvuse ja Eesti rahvusliikluse taastamist.
Tõnu Kalvet