„Võidad sekundi, kaotad elu!” ehk EKRE valitsusseminekust
- Lisainfo
- Kategooria: Arvamusartiklid
- Avaldatud: esmaspäeval, 18. aprillil 2016. 02:01
- Kirjutas Autor.
- Klikke: 14702
Parim viis EKRE põhja lasta on kutsuda ta valitsusse – PRAEGUSSE valitsusse! – enne kui hilja. VÕIMURITELE hilja.
Eesti Konservatiivse Erakonna (lüh. EKRE) toetajaskond ja seeläbi ka mõjukus suureneb pidevalt. Ametlikult on EKRE küll veel Riigikogu pesamuna – väikseima esindusega parlamendipartei – , kuid tegelikult enam mitte. Kui erakorralised parlamendivalimised toimuks nüüd, siis saaks EKRE kordades rohkem hääli (ja ka saadikukohti) kui sai 2015. aasta märtsis toimunud, korralistel valimistel. Valitsusliitu kuuluvatele erakondadele see tulevikuväljavaade vaevalt heameelt teeb. Mis sest, et nad on oma abitu tegutsemisega Euroopat räsiva rahvasterändamise ajal selle jõujoontemuutuse ise tekitanud.
EKRE kui „segav faktor” tuleks valitsuserakondadel niisiis ära nullida. Kuidas seda aga teha? Peavooluajakirjanduse abil enam ei saa, kuna kõik EKRE-vastased laimurünnakud ajakirjanduses on selle erakonna pooldajaskonda vaid kasvatanud. Paljudele inimestele, kes seni EKRE suhtes kõhkleval seisukohal olnud, piisab EKRE poolele üleminekuks sellestki, kui nad näevad, kui rumalad ja/või alatud on need tegelased, kes EKRE-t ründavad. Eesti on ju väike, kellegi juhmus ega kaabaklikkus ei jää siin ju saladuseks. (Piisab sellestki, kui meenutada, millised olevused tänavu kevadel ja kevadsuvel Jaak Madisoni vahulsui materdasid.)
Rahvasteränne Euroopasse on võtnud peavooluajakirjanduselt võimaluse EKRE-t rünnata selleski küsimuses, sest pea kõik EKRE sellealased ennustused ja hoiatused on osutunud paikapidavaks.
Mida siis selles, võimuparteide jaoks üha ebameeldivamaks muutuvas olukorras, teha?
Parim ja ühtlasi ainus lahendus on… kutsuda EKRE valitsusse! NB! praegusse valitsusse. Sest selles on võimalus reegleid kehtestada veel Reformierakonnal. Tulevase valitsuse moodustamisel võib olla samas rollis juba EKRE.
Kui oleksin Reformierakonna niiditõmbaja, siis teeksin äsjamainitud otsuse kindlasti. (Niiditõmbaja sellepärast, et kõigi väliste märkide põhjal otsustades, on Reformierakonna juhtkond kõike muud kui teovõimeline. Nimetet juhtkonna käitumine rahvasterände ajal on seda tõestanud korduvalt ja üliveenvalt. Seega peab seda erakonda juhitama väljastpoolt.)
Algatuseks laseksin kindlasti peavoolumeedias ilmuda arvamusavaldustel, mis ei pea EKRE-t enam paariaks, vaid vihjavad ta võimalikule valitsuskõlblikkusele. Kas või nii, nagu tegi 12. detsembril 2015 majandusleht „Äripäev”, mis artiklis „EKRE saab valitsusse” täiesti tõsimeeli kirjutas sellest, et EKRE valitsussepääs on vaid ajaküsimus.
Võimurite kasu EKRE valitsussepääsust
EKRE kutsumine valitsusse lööks mitu kärbest ühe hoobiga. Vaadelgem alljärgnevalt neid „kärbseid” ühekaupa.
Esiteks, see samm seoks kinni EKRE käed ja topiks kinni EKRE suu. Ühesõnaga: taltsutaks EKRE ära. Siis ei saaks EKRE enam arvustada valitsuse abitut ja kohati lausa kuritegelikku asjaajamist, vaid peaks osa sellest võtma ka enese kanda. EKRE juhid asuks kohe rääkima „poliitikast kui kompromissidekunstist”, vajadusest „leida ühisnimetaja” ning õigustama oma tegevust rahvatarkusega „parem pool muna kui tühi koor”. Jalamaid avastaks rahvuskonservatiivide juhid, et EKRE-l „on arvatust suurem ühisosa” nii Reformierakonnaga kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.
EKRE lastaks ligi suuremale osale riigieelarvest kui seni. Samuti leitaks EKRE tähtsatele ja natuke vähemtähtsatele tegelastele senisest rohkem „sooje kohti”. Kui mõni kiirest rikastumisest liigõhinasse läinud EKRE-lane siis vahele võetakse, jäetakse see „suure kella külge” panemata, kuid seotakse EKRE suu ja käed sedasi veelgi rohkem kinni.
Kõige selle tagajärjel loobuks EKRE oma senisest vastuseisust ebaseaduslike immigrantide asustamisele Eestisse, taanduks põhimõttest „Eesti kvoot on null!” ning asuks rääkima, et vastu ollakse vaid piiramatule sisserändele, piiratud ja kristlaste sisserändele aga mitte.
Teiseks (ja see tuleneb otseselt esimesest punktist) peatataks sel moel EKRE toetajaskonna ning seeläbi mõjukuse kasv. Kui eestimeelsed valijad näevad, kellega EKRE „leivad ühte kappi” on pannud, siis nad pettuvad ja otsivad endale uue lemmiku. EKRE muutub seepeale aga Reformierakonnast sama sõltuvaks kui on praegu Isamaa ja Res Publica Liit (lüh. IRL).
Kolmandaks, EKRE abil vahetataks välja ning seeläbi „pandaks paika” praeguse valitsuse nõrgim erakond – IRL. Viimase „paikapanekust” on huvitatud nii Reformierakond kui – Partsi-kriisi valguses – ka sotsiaaldemokraadid. See toimuks seda kergemini, et paljud IRL-i selgrootuses pettunud valijad on niigi läinud EKRE poole üle ning pole üldse kindel, et IRL järgmistel parlamendivalimistel ilma häältelugemisserverit kontrolliva erakonna abita valimiskünnise ületaks.
EKRE-l tasub etturivõidule eelistada lipuvõitu
Kokkuvõtteks: Reformierakonna jaoks kõige kasulikum oleks kutsuda EKRE valitsusse nii ruttu kui võimalik, EKRE jaoks kõige kasulikum aga lükata valitsusseminekut edasi kuni selle ajani, mil jõujooned Eesti poliitikamaastikul on muutunud hoopis teiseks: selliseks, mis on EKRE-le hulga soodsamad kui praegused ja võimaldavad moodustada valitsuse juba ilma kurja juuri – Reformierakonda ja sotsiaaldemokraate – kaasamata. (Kõigi ülejäänud erakondadega leidub koostöö osas läbirääkimiseks EKRE-l siiski piisavalt kokkupuutepunkte.)
Malekeelt kasutades võiks seda sõnastada nõnda: kohese etturinoppimise asemel on arukam valmistada rünnak hoolikalt ette ning noppida siis juba vastase lipp või panna vastasele koguni matt.
Kärsitus tuleb selle juures kindlasti kahjuks, arukus ja kaalutlevus aga kasuks.
Lähikuud, hiljemalt -aasta peaks näitama, kes on Eesti poliitikas käiva malepartii jätkamisel edukam. Nii et: jälgigem mängu!
TÕNU KALVET