Transilvaania ungarlaste võimas massimeeleavaldus

Transilvaania ungarlased tegid oma „Balti keti”.

Rumeeniale kuuluva iidse ungari ala – Transilvaania – põliselanikud korraldasid 27. oktoobril 2013 massirongkäigu, milles osales ligikaudu 120 000 inimest. Ürituse eesmärgiks oli nõuda Rumeenia võimudelt Transilvaania ungarlastele piirkondlikku omavalitsust. Ühtlasi protesteeriti võimude kava vastu muuta haldusreformiga maakondade piire nii, et ungarlased ei moodustaks enam ühekski maakonnas enamust.

Meeleavaldajad kogunesid Brassó linnast Bákó linna viival 11. maanteel 14-s kogunemiskohas, kuulasid ära oikumeenilise jumalateenistuse ja suundusid seejärel 26-s kolonnis üksteisele vastu. Kolonnide kohtudes moodustus sellest 53 kilomeetri pikkune rongkäik.

Rongkäigulised lehvitasid Ungari ja Seekelimaa (Transilvaania ajalooline piirkond, kus ungarlased siiani enamuses) lippe. Neljas kohas 11. maanteel tõmmati laiali koguni 250 meetri pikkune Seekelimaa lipp. Raadio kaudu kuulati ungari poliitikute päevakohaseid kõnesid, kus lubati jätkata võitlust autonoomia saavutamise nimel. Lauldi Seekelimaa ja Ungari hümni, seejärel mindi laiali. Ühtegi ebameeldivat vahejuhtumit ei esinenud (kui selleks mitte pidada Rumeenia võimude katseid üritust torpedeerida: u. 1500 rongkäigulist sündmuspaika viima pidanud erirongi veduril läks viimasel hetkel „ootamatult” mootor rikki jms.).

Rongkäigu põhikorraldaja oli – Ungari ja Rumeenia ajakirjanduse teatel – Seekelite Rahvusnõukogu. Kaaskorraldajaks oli ka Rumeenia ungarlaste tuntuim erakond – Rumeenia Ungarlaste Demokraatlik Liit.

Transilvaania ungarlaste toetuseks korraldati samal päeval üritusi ka mitmel pool Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Transilvaania taustast

Transilvaania oli ungarlaste asuala juba ammu enne Ungari riigi loomist X sajandi lõpul. Esimesed rumeenlased saabusid sinna teadaolevalt alles XIII sajandil, ja ka siis Ungari valitsejate kutsel. Kuni Esimese maailmasõja lõpuni kuulus Transilvaania kindlalt Ungari Kuningriigi koosseisu.

1920. aasta Trianoni rahulepinguga otsustasid võitjariigid Transilvaania kinkida Rumeeniale, küsimata selleks kohalike elanike arvamust. Rahuleping lubas Transilvaania ungarlastele ulatuslikku autonoomiat, kuid seda lubadust ei täidetud. Teise maailmasõja ajal oli Põhja-Transilvaania taas Ungari osa, kuid kingiti sõja lõppedes Rumeeniale tagasi. Aastail 1952-68 oli olemas Transilvaania Ungari Autonoomne Piirkond, kuid see jäi ungarlaste huvide kaitsmisel abituks. NB! Transilvaania on juba üksinda suurem kui Trianoni lepingu järgne Ungari riik!

Transilvaaniaga on seos ka Eestil. Nimelt oli Eesti esimene president Konstantin Päts ostnud endale (riigi raha eest!) Põhja-Transilvaaniasse talu, kuhu kavatses pageda vahetult enne 1940. aasta „juunipööret” ja elada seal kuni elu lõpuni, kuid jäi reisidokumentide vormistamisega kõigest üks päev (!) hiljaks ega pääsenudki jooksu…

Tõnu Kalvet

Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja - ajalehe "Rahvuslik Teataja" - 22. numbris (oktoober-november 2013) ilmunud kirjutis.

Autor on "Rahvusliku Teataja" peatoimetaja.