Pereisa näeb oma lapsi vaid läbi klaasi
- Lisainfo
- Kategooria: Uudised
- Avaldatud: esmaspäeval, 18. aprillil 2016. 01:49
- Kirjutas Jaan Hatto
- Klikke: 2508
Meie klubikaaslast Heiki Treierit on tabanud õnnetus. Talle saadeti kohtumäärus, milles teatati temalt laste äravõtmisest. Sellest ei ole kulunud kahte aastatki, kui siinkirjutaja oli koos klubiliikmetega Heiki pisitütre matustel. Pisitütar Tiia võeti vägivaldselt kõigest paari päeva vanusena vanematelt, ja seda juba otse sünnitusmajast.
Kohtumääruses seisab, et laps lihtsalt „suri väikelaste turvakodus”. Elas, elas ja siis lihtsalt suri.
Teadke, et inimesed lihtsalt ei ela ja siis lihtsalt ei sure! Kui ta suri sellepärast, et haigele lapsele ei pühendatud piisavalt aega, mida kodus iga ema alati leiab, siis on tegu tapmisega. Justnimelt tapmisega, sest kaasinimese surma põhjustamine ettevaatamatusest või hooletusest on samuti tapmine, olgugi mitte küll tahtlik tapmine. Siis peabki kirjutama, et Heiki pisitütar tapeti, mitte aga, et elas, elas ja siis lihtsalt suri.
Heiki väitel ei ole prokuratuur Tiia tapmise pärast kriminaalasja algatanud, isegi Riigiprokuratuur mitte. Isegi juurdlust ei ole korraldatud, miks ta õieti suri. Elas, elas, siis suri, ja võtke heaks ja matke maha. Nii käitutakse küll, aga mitte inimeste, vaid koduloomadega.
Kui see seltskond ei suuda või ei taha välja selgitada, kes on süüdi Heiki pisitütre surmas, siis langeb surmasüü kõigi asjaosaliste peale ja neid tuleb kutsuda lastetapjateks – Lasnamäe lastetapjateks, kes ise end „lastekaitsjateks” kutsuvad. Tapmisega seotud asjaolude varjamine ja mahavaikimine on kuriteo varjamine.
Alama astme kohus sisuliselt tühistas Riigikohtu (!) otsuse
Riigikohus oma 14.11.2012 väljastatud määruses leidis, et lastekasvatamine peab toimuma vanemate juures kodus, tuginedes pereelu puutumatusele. Lastetapjad ei lasknud end sellest häirida, vaid pöördusid alama astme kohtusse, kes siis otsustas vastupidist: 27.06.2014 „lõpetas laste perre lubamise” ja sisuliselt tühistas Riigikohtu otsuse.
Te lugesite õigesti, madalama astme kohus tühistas Riigikohtu otsuse ja ei olnud sõnagi juttu perekonna ja eraelu puutumatusest. Mulle tundub, et eestlastel on sama viga, mis Aafrika neegritel: kumbki ei ole näinud korralikult toimivat riigikorda ega suuda seda ka ise luua. Üht- või teistpidi on tegu omavolitsemisega.
Kuidas „ekspertiis” laste elu ära rikkus
Treierite pere lapsed allutati millelegi nimega „ambulatoorne kohtupsühhiaatriline, kohtupsühholoogiline kompleksekspertiis”, mis määras Taurile, Triinule, Teelele, Tarvile ja Timmole „raske puude”. Kohtutädid panid lastele kaasa elu alguseks teemoonana „lollipaberid”. Huvitav, mida nad sellest arvaks, kui keegi nende endi lapsed parandamatuteks lollideks kuulutaks?... Vähemalt ärgu nad rääkigu rohkem lastest hoolimisest.
Peale selle leidis „ekspertiis”, et lapsed on lastekodus „kiiremini arenenud”. Huvitav, kuidas võib midagi sellist väita või selle peale tulla, sest keegi ei ole näinud ega saanudki näha, kuidas nad vanemate juures kodus oleks seda teinud?...
Sama lõigu lõpus seisab, et „Tauri õppis tavakoolis Pääsküla Gümnaasiumi väikeklassis, saades häid hindeid”. Kuidas saab lapsele, kes õpib tavaliste laste tavalises koolis headele hinnetele, määrata „raske puude”?
Meeleheitel pereisa katsed avalikkuselt ja meedialt abi otsida on samuti kohtumääruses pika kirjelduse osaliseks saanud kui tõend lastele ebasobivast kasvukeskkonnast. Satud korraks tele-ekraanile või ajalehepildi peale – milline kahju lastele!?
Lastetapjad muutusid sissemurdjaiks
Selle aasta suvel asusid lapsetapjad mõnda aega puhanud Heiki ja Siiri Treierit taas ahistama, murdsid sisse perekonnale kuuluva korteri uksest ja viisid lapsed endaga kaasa. Sündmus on videona salvestatud ja „YouTube”-is igaühele vaadatav. Poeg Tauri, kes keeldus lastetapjatega kaasa minemast, viis politsei vägivaldselt minema – pesuväel! Omakäeline sissemurdmine kellegi eluruumi on kuritegu, isegi kui seda peaks tegema lastetapjad ja politsei.
Kohtumääruses ei säästeta sõnu, kirjeldamaks, millises mustuses ja kasimatuses pere ja lapsed elavat. Videos nähtud korter oli aga puhas ja hoolitsetud.
Tauri on öelnud, et lastekodus teda ja ta õdesid-vendi piinatavat. Videos ta karjub ja hüüab appi, kui lastetapjatest „lastekaitsjad” ta kleenukesi käsivärsi väänavad. Tema heade hinnetega koolipoisikarjäär Pääsküla Gümnaasiumis lõppes, kui kohtutädid tegid temast „raske puude ja erivajadustega” lapse.
Valesüüdistuse saanud pereisa on meeleheitel
Pereisa Heiki on rängalt endast väljas: „Nad on hävitanud mu pere, rikkunud laste tuleviku, kõik on läinud.” Kui prokuratuur ei algatanud ühtegi kriminaalasja pisitütre tapmise pärast, siis Heiki enda vastu on neid algatatud juba mitu. Ta olevat lapsi püksirihmaga löönud.
„Kuidas ma sain neid lüüa?! Ma pole kunagi neid löönud, ma näen oma lapsi läbi klaasi. Kuidas ma sain neid lüüa, olen neid suvest saati ainult läbi klaasi näinud?!... Läbi klaasi…” ja hakkab nutma.
Meil ei jää muud üle kui talle kaasa tunda.
Jaan Hatto
Autor on Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja.