Kandilisest ja katkisest "ümarlauast
- Lisainfo
- Kategooria: Uudised
- Avaldatud: laupäeval, 16. aprillil 2016. 16:13
- Kirjutas Autor.
- Klikke: 2468
Rahvuslaste Tallinna Klubi liige, Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu (lüh. EVP-PK) esimees Valdo Paddar annab ülevaate EVP-PK-s 2010. aasta suvel toimunust ja selle huvipakkuvatest tagamaadest
Kandilisest ja katkisest „ümarlauast“
ehk
ühest sõltumatust infokeskusest, millisest tõesti midagi ei sõltu
teadete vabast levist Eestis
Seda kirjatükki ajendas mind kirjutama 4. augustil 2010 veebiportaalis "Terve Mõistuse Sündikaat" avaldatud artikkel "Põllumeeste Kogu vaevleb sisetülides". Et keegi ei ole vaevunud ära kuulama ka teist osapoolt ega ilmutanud sedagi tavapärast viisakust, et saata kommentaariks mõnerealinegi teade isikutele, kellest juttu tehakse, siis annab vastava varjundi ka alljärgnev vastukiri.
Sissejuhatuseks sellest, et „Terve Mõistuse Sündikaadis“ leidub harva sedavõrd pentsikuid ja ühelt poolelt „lennutatud“ artikleid. Ometi leidub! Aga loodetavasti saavad head lugejad pärast sellegi kirjatükiga tutvumist aru, mis, milleks ja kellel tegelikult on vaevused ja „sisetülid“.
Kõnealuses soperdises püüab anonüümseks jääv isikkoosseis (loe: duo Veiko Rämmel–Mait Raun) alustada juba esimeses lauses rünnakuid Eesti Vabariigi vanima ja tänini eksisteeriva erakonna, Eesti Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu aadressil. Mait Rauna kibestumusest, et erakonna juhatus 10. juulil 2010, pärast pikaajalist arutelu ja M. Rauna juhatusse kutsumist (millest mehike ise loobus) ta erakonnast välja arvas, võib isegi aru saada. Aga väidet, et peale selle inimese veel keegi oleks EVP-PK ridadest välja arvatud, saab ja tuleb lugeda kõige ehedamaks valeks.
Tõsi, oli kodanik O.B., kes avaldas soovi (avaldused on ju olemas!) lahkuda. Tema sooviavalduse juhatus ka rahuldas.
Oli ka üks riigiametnik, kelle sooviavaldus laekus hiljem, kuid kes seadusega sätestatud, vastava keelu tõttu oleks pidanud valima kas töö riigiametis või erakondliku kuuluvuse.
Juhatus, kuhu kuulub üheksa (!) isikut, mitte aga esimees üksinda või koos kellegi nn. halli kardinaliga, vaatab liikmete ja ka teiste avaldused läbi ja üldjuhul pole veel kuulda olnud, et keegi avaldas soovi lahkuda, kuid juhatus seda ei lubanud!
Nüüd aga mõne peenema ja detailsema nüansi juurde. Juba 2009. aasta Suurkogul võttis erakond Põllumeeste Kogu vastu otsuse ja kinnitas oma nimeks Eesti Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu. Nimemuutused ja registrikanded koos vastavate toimingutega Äriregistris olid mitmete juriidiliste puudujääkide tõttu jäänudki nn. poolde vinna. Loodetavasti ei lähe enam kaua ja kohtuveskid, mis pididki jahvatama aeglaselt, kuid õiglaselt, saavad peagi tutvustada ka EVP–PK-d ta õige nimega.
Kardan, et selgitused on tõsistele lugejatele ülearused, sest kes tahab, see leiab kogu tõe kas või pisut googeldades ja loogilist mõistust appi võttes ise üles.
"Sisetülist" ja selle põhjustest juba lähemalt
Nüüd siirduksime hea lugejaga juba vaksa võrra lähemale sellele „sisetülile“. Ah jaa! Olemas on ka juhatuse 27. juuli otsus ja loetavalt seisab seal ka kirjas, et endine peasekretär, härra Leho Lamus avaldab soovi taandada ennast juhatuse liikme kohalt ja ka peasekretäri ametist, seda seoses erimeelsustega juhatuse tegevuses. Juhatus rahuldas endise peasekretäri sooviavalduse ja palus uuel liikmekandidaadil, kelleks osutus erakonna endine esimees, härra Rein Koch, kaaluda juhatuse töisesse kollektiivi asumist. Mitte sõnagi Leho Lamuse lahkumisest erakonnast, mitte ühegi moega ei saaks juhatus Leho Lamust lugeda erakonda mittekuuluvaks!
Aga see ei lähe ju Raunale ega Rämmelile kärbsemustagi võrra korda. Kui saaks vaid liialdada, vassida ja valetada! Tekibki juba küsimus: miks siis? Miks ometi ja kuidas saab üks Valdo Paddar olla kõigi rahvuslaste ja rahvuslike ideede ja muidu nii marude rahvalemmikute ainuhiid, paaria number üks ja hädade algjuurikas?
Kuid põhjused peituvad hoopis varasemates ja kavalalt maskeeritud tehingutes. Ulmade-maailmas, millisest väljumiseks Mait Raun on enesele loonud – analoogselt antiigimaailmast tuntud Daidalosega – Knossose labürintvangla, riigi, rahva ja rahvuse „ainuõigete võtetega“ pühale ja õndsale õlimäele – Toompeale – jõudmise skeemi. Skeem ise tõsimeelseid ja poliitikast vähegi huvitunuid eriti ei veena. Paari hetkega on mõistetav, et tegemist on laiskade ja labaste avantüristide sepitsustega, mis „vahtu klopitud“ olematute rühmituste, erakondlaste, liikumiste ja seltside ning seltsingute abil. Juba sellise nimekirja loend allpool tooks kaasa nende 10–15 inimhinge sügavaima vihapurske allakirjutanu aadressil. Seda juhul, kui mitte selgitada üht olulist lähtepunkti.
Paljud ei tunneta ega ole siiani märganud, et midagi veidrat toimub selle „iseseisvuslaste ümarlauaga“, mida füüsiliselt pole, vaimselt ei saa sõnastada ja poliitiliselt ei majutu selle ümber rohkem elavat hinge kui www.si.kongress.ee ja veel paar Rauna autorsuse ja kirjutuslaua all oleva raudvara ehk arvutikastiga.
Tiit Madisson püüdis 7.11.2009 taaselustada ja luua uuesti ERSP
Seda tõika ja tõredat TV3 uudist mäletame paljud veel kui eilset. Tegelikkuses aga pole olemas ei registreeritud organisatsiooni, nimele vastavalt siis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei nime kandvat, ei nn. Vastupanuliikumist ERSP-d ega sisuliselt ka mingit Tartu ERSP ühendust. On rühm isikuid, on nostalgia, on virtuaalne veebikeskkond ja on kaks-kolm, end nendeks „õigeteks“ rahvuslasteks pidavat, muidu eraklikku meheraasu, kes usub ilmselt tõega, et rahvas ootab ja loodab vaid nende ja ainult nende Toompeale jõudmist.
Kui poole aastaga oli saanud selgeks, et sooviga avaldada oma kirjutisi, pidada veebiportaali ja leida mingitki väljundit oma maailmavaatele ei kaasne suuremat ja soovitud rahvaalgatuslikku „haakumist“, hakkas Tiit Madisson mõistma, et eelseisvatele valimistele on pakkuda alternatiivi vaid korralikult korraldatava boikotiga. Kas tegemist on omapärase topeltmänguga või on äratundmine politikaanmaastikul tõesti erk, sellele ei hakka allakirjutanu paberipinda ja trükimusta raiskama. Selgemast selgem on aga see, et T.M. tagandas enda kandidatuuri EVP–PK erakorralisel suurkogul juhatusse kandideerimisel ega jäänud ka ühtegi teise pakutavasse nimekirja.
Aga! Leho Lamus, kellele oli arusaam andnud pähe mõtte, et just tema ongi see üks ja ainus, kes vana ja „uinuva“ Põllumeeste Kogu uuele elule raputab, oli juba eelnevalt juhatuselt saanud „proovitööks“ katse panna toimima Eesti Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu kohalik organisatsioon Tallinnas ja Harjumaal. Ürituse võib lugeda nurjunuks. Osaliselt annab seegi selgitust, miks ja kuidas kujunesid valimistulemused sellel saatuslikul 12. juuni pärastlõunal.
Nagu rindeteated
Nüüd aga Tartusse ja Mait Rauna Oa uulitsa tagatuppa! Just seal, väikse ja roheka seinavärvi taustal kooruvad välja nn. Ümarad lauad ja munemata kaagutused kellegi pahast ja röökivast ülekohtust vaese geeniuse vastu.
SI-194 (nagu rindeteated! Ot sovjetskovo Informbjüroo!):
„Põllumeeste Kogu (mitteametlikult Vabaduspartei-PK) koguneb 8. augustil revisjonikomisjoni poolt kokku kutsutud erakorralisele suurkogule eesmärgiga võtta maha juunis partei juhiks valitud esimees Valdo Paddar. Partei on viimastel kuudel elanud süvenevas sisevõitluses, mille käigus on rikutud põhikirja ning heidetud välja liikmeid, muu hulgas peasekretär. Tüli üheks aktiivseks osapooleks on Tiit Madissoni loodud ja parteiga liidetud ERSP fraktsioon,“ teatab SI.
Selle uudisnupukese õige vastus ja sisu avaldubki loo lõpust. EVP–PK-l on põhikiri, milles ei ole sõnagagi juttu fraktsioonidest! Sellist asja, nagu ERSP fraktsioon, esindab suurima mõnuga grupp seltsimehi, kellele osakssaanud küündimatus ja arulage lahmimine jätavad mistahes, ka tulevikus vastu tulevate erakondade ja poliitiliste liikumiste ukseavad suletuks. Sinna on poetunud selgelt segane seltskond. Pehmemalt enam ei saa ega oska.
Kohe pärast 12. juuni erakonna erakorralist suurkogu, sama päeva õhtuks oli valminud Rämmelil ja Raunal esimene intriigikene. Suunaga uue esimehe poole. Väideti, et keegi O. B. olevat eakas mees ja teda olla keegi solvanud ja tema olla avaldanud arvamust, et soovib lahkuda sellisest erakonnast ja miks ei ole juhatus kutsunud selleks kokku Aukohust. Jne. jne.
Absurd! Vähemalt alguses tundus see nii. Nüüdseks on lood muutunud aga keerulisemaks ja veelgi haiglasemaks.
Korp! Fr.Liv olevat homopesa!
See väike vahepala peaks andma pilgupüüdega selgituse ka Mait Rauna „ümarlaudsest“ lõhkisest künast tervikuna. Nimelt pidasid Raun ja Rämmel loomulikuks, et kui EVP-PK on korporatsiooniga kokku leppinud ruumide rendi suhtes, et seal korraldada oma suurkogu, siis poleks ju paha kutsuda kokku üle Eesti ka mehepoegi ja -tütreid oma korraldatavale, järjekordsele „ümarlauale“. Ikka sinnasamma, kust aga võõrustajad – ise sellest midagi teadmata – nad tänavale tõstsid. Ja oh seda viha ja vahku, mis siis oma „Koguja Kroonikates“ ja SI teadetes massidele paisati! Intriig missugune!
Ja kogu olemus selgus veel sellestki, et andeks ja selgitusi ei saa neilt persoonidelt ealeski. Hea veel, et korporandid kohtukutseid ei saanud. Oli ju ikkagi rikutud Eesti Vabariigi ainuõige poliitseltskonna kokkutulekut. Mis siis, et võõra vara peal ja omaniku teadmata. Selline on suhtumine ja käitumine, millest edaspidigi veel juttu tuleb.
Puupead rammivad betoonmüüri
Nüüd etteheidete ja süüdistuste juurde, millistest peaosa mängibki vaid allakirjutanu isik. See, et eemaldati kodulehelt www.vabaduspartei.ee kõik Rauna „Sõltumatu Infokeskuse“ kirjapärad (tsitaat: “Näiteks laskis Paddar kustutada erakonna veebilehelt Raadi punamonumendi saatust käsitleva rahvaküsitluse, mille käivitasid erakonna eelmine esimees Rein Koch ja juhatuse liige Hando Kruuv, ning erakonna viimase poolaasta poliitilised avaldused, millest suurem osa valminud ERSP ühenduse algatusel.“) sealhulgas ka eelmiselt juhatuselt kordagi nõusolekut pärimata, kooskõlastamatud üleskutsed ja labasedki päevakajastused, see on järjekordne näide Mait Rauna ja Veiko Rämmeli „rammivast“ käitumisest. Kahju vaid, et rammeriks on valinud mehed oma puise pea ja rammitav meenutab betoonmüüri.
Nimelt pesitses eelmises kodulehe portaalis imelihtne programmiline veidrus – kõik, mida Rauna Mait kodus toksis, kõik see imeti veebiportaali ja avaldus „jooksvalt“ erakonna kodulehel. Kas see oli normaalne? Kas veel mõnel erakonnal on nii, et üks mees sepistab ja kohe ka tuhanded loevad ja näevad? Väga kaheldav, väga kriminaalne, aga väga tõhus tööriist, mis nüüd kahjuks selle rumala ja kõlbmatu esimehe käe läbi ära lõpetati. See oleks nagu puudlimäng: haugun seni, kuni mind keegi kammima hakkab, aga kui kirbud kallal on, siis tuleb lihtsalt ise end näksima hakata!
Maksmata ja lepinguteta veebitegijaid jagub Maarjamaale veel aastaiks; erakondi, kel soov eksisteerida kauem kui korraks vaid, neidki jagub. Poliitilisi rändrüütleid ja avantüriste aga paraku ei oodata enam ühegi erakonna ukse ette ega taha. Ja sellest ka need valulikud poliitgrimassid ja eitedelegi sobimatud artiklikesed siin-seal veebilehistutel.
Faktidest ehk konkreetsemalt
„Erakonnas toimuvate protsesside taga on jõud, mis on huvitatud kartelliparteidele võimalikku ohtu kujutava poliitilise ühingu hävingust. Liiga palju on ilmsiks tulnud fakte ja sündmusi, mis lubavad nii arvata,“ leiab mullu sügisel vastupanuliikumise ERSP liikmete erakonnaga ühinemise ette valmistanud ja tänavu ka mitmed miitingud korraldanud Tiit Madisson.
„Paddar liitus parteiga alles neli päeva enne esimeheks saamist, tema ametiajal lõpetati uute liikmete vastuvõtt erakonda. Igal juhatuse koosolekul on erakonnast või ametikohtadelt kõrvaldatud üks erakonnasisese ERSP ühenduse aktiivne liige.“ Selliste fraaside kirjapilti pilduja ajab selgelt segi olulised momendid. Toon paar näidet selle kohta.
Näiteks ei kuulunud 1988. aastal meist, 104-st asutajaliikmest mitte keegi varem ega kauem ERSP liikmeskonda kui täpselt neli tundi. Ja siiski osutus esimesteks juhatuseliikmeteks viis väärikat ja tänini teada-tuntud isikut! Manala on muidugi võtnud oma igavikusängi neist parima, Erik Udami. Aga kui palju siis tuleb liikmel olla erakonna liige, enne kui tal lubatakse kandideerida ja saada valitud!? Meie põhikiri ütleb selle kohta, et igal liikmel selline õigus ka on ja kusagilt ei leia viisaastakute kaupa jagunemisi ja lubadusi, et siis ja siis, aga mitte varem ega mitte nii, et meile ei meeldi.
Kui head lugejad märkavad, et keegi tegeleb demagoogiaga, siis palun kohe märku anda. Nimelt tundub veider, et „V. Paddar justkui vilistab erakonna põhikirjale, eirab seadusi ja pillub ähvardusi“ (nii seisis selles üllitises, mida keegi „Kriitik“ justkui mainib). Kriitikute sõnul tegutseb 2005. aastal ise Isamaaliidust välja visatud Paddar seadusi ja erakonna põhikirja eirates ning liikmete suhtes eraelulisi ähvardusi pildudes.
„Kui ma Valdot Sinimägedel näen, siis üritan kuulata, misjaoks vend nii tegi, ja seda, kui humoorikad on suurmehe ähvardused, igal juhul tasub eestseisuse istungid täiesti helilindile talletada, igal erakonna liikmel olgu õigus need läbi kuulata!“ nendib erakonna ERSP ühenduse üks allesjäänud liige Jekki Rjazin. Olgu mainitud, et kohtusin Jekki Rjaziniga ka Sinimägedel. Sellistest asjadest meil küll juttu ei olnud, nagu hiljem see Jekki suhu pistetult avaldatud on, kuid kordan, et juhatuse koosolekud on alati olnud avalikud ja kui keegi soovib salvestada, et hiljem üle kontrollida ka protokollis avaldatut, siis see on nüüd küll kõige väiksem mure. Tere tulemast!
Rämmeli oletusel on veidrate sündmuste põhjused sarnased Madissoni omaga. „Paddari eesmärk või ametiülesanne näib olevat aasta alguses pärast ERSP ühenduse liitumist aktiivseks muutunud erakonna tegevus senikauaks segi paisata, et rahvuslastel kaob võimalus teha 2011. aasta märtsivalimisteks korralikku valimiskampaaniat. Rahvusliku konkurendi lämmatamine on kõrvuni võlgades Toompea erakondadele oluline, kuna iga saadikukoht maksab miljoneid kroone, mis erakondade kartellil õnnestub niiviisi kokku hoida,“ seisab üsna mitmel pool netis üleval olevas pressiteates.
Oletust, et kusagil tunnetati korraliku rahvusliku erakonna teket kartellile kannaleastumisena, kinnitab ka Lamuse represseerimiskoosoleku protokoll: „Jutuajamises selgub ka, et L. Lamus leiab endiselt vajadust kandideerida eelseisvatel Riigikogu valimistel ja seega kui erakond seda ei toeta, ei olevat kogu erakonnal mingit mõtet.“ Kas saab juhtida erakonda peasekretär, kes ise avaldab, et selliselt ei ole erakonnal mingit mõtet? Vist mitte. Mees mõtles selle üle tõsiselt ja nii ta ka avaldas oma arvamuse. Mitte üksnes verbaalselt, vaid ka kirjalikult. Kes siis ikkagi vassib?
Valdo Paddar deklareerib, et „erakond ei lähe ega sea kedagi eraldi eelseisvateks Riigikogu valimisteks ülesse /-/ ka ei liitu me mingisse „väikeparteide blokki“ ega lisandu ka kellegi „kartellivälisteks“,“ ning heidab ERSP ühenduse liikmetele ette, et nad olevat oma aktiivsusega kavandanud erakonnast „taevatreppi Toompeale“.
Sellele jutule saab ja tuleb vaid lisada, et erakonna esimehena ma ka edaspidi katteta ja teostumatuid lubadusi ei hakka andma. Ja nii ongi hea veelkord üle korrata, et erakond EI OSALE OMA NIMEKIRJAGA TULEVASTEL RIIGIKOGU VALIMISTEL. Selleks puudub meil nii vara kui nn. pikk pink. Tuleb siiski olla aus ja tunnistada oma nõrkust, mis vahel võib osutuda ka väärtuseks.
Mis aga puudutab 2010. aasta augustis erakonna Eesti Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu korraldatavaid üritusi, siis mingeid Suurkogu-nimelisi istungeid meil plaanis ega teoksil ei ole.
Ka see „imelise päästenupuna“ esitatud kogunemine Tartus, aadressil Ujula 1A pole teadagi midagi muud kui järjekordne püüe pugeda võõra hõlma ja seal rottidena salvest pisut näksida. Kuis muidu on nii juhtunud, et Tartu Teoloogia Akadeemia õppeprorektor ei ole kuulnud ruumide rendist ega nende pinnal toimuvast sõnakestki?! Teatasin erakonna esimehena vaid seda, et ühelgi juhul ei nõustu meie erakond tasuma taoliste ürituste korralduskulusid. Isegi siis mitte, kui sellest võtaks osa Püha Vaim või kogunisti terve kolmainsus ise.
Vastus oli aimatav ja loodetavasti ei pettu kohaleilmunud selleski, et taaskord on tegemist „räästa all“ konutavate aatemeestega. Muide, viimane „ümarlaud“ olla jäänud ära just nimelt sellel põhjusel, et herr majaisand (Mait Raun) ise kodust jalga lasi, kuigi inimestele vastava postiaadressiga „tere tulemast“ oli soovinud...
Valdo Paddar,
Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu esimees,
Rahvuslaste Tallinna Klubi liige