Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: laupäeval, 16. aprillil 2016. 17:32

Kirjutas Autor

Klikke: 13972

Kallid kaasmaalased, rahvuslased ja möödaruttajad!

Jakob ja Wilhelm võiksid vabalt olla Eesti meeste nimed.

Jakob ja Wilhelm võiksid vabalt olla vennad.

Jakob ja Wilhelm olidki vennad – vennad Grimmid!

Meie kõik mäletame midagi, mis on meile ühine – mäletame lapsepõlve, esivanemaid ja Jakobi ja Wilhelmi muinasjutte.

Täna, 20. augustil 2011. aastal, ei pea keegi meist Eesti Vabariiki vendade Grimmide muinasjutukangelaseks, ei seitsmeks pöialpoisiks ega Lumivalgukeseks.

Eesti riik ei olegi Lumivalguke, kelle muinasjutuvestja õela nõia sepitsuse ja salakavala mürgiõuna abil unele suigutas ja kelle siis klaaskirstust raputades Kaunis Prints, valgel hobusel, nõidusunest äratas.

Täna kuuleme ja näeme paljusid, kelle tegemistest ja toimetamistest püütakse välja lugeda vendade Grimmide sarnaselt, riiki kui Lumivalgukest, Printse kui Äratajaid ja Pöialpoisse kui Eesti Päästjaid. Paraku on paari päeva pärast, 23. augustil põhjust endiselt meenutada Balti Riikide Musta Lindi päeva.

Toona, 72 aasta eest lõid „patsi“ omavahel kahe sotsialistliku leeri esindajad. Kaisutusteni ei jõutud, küll aga kolme riigi jagamisteni. Üks neist püüab veel ka täna esitleda end kui vaba ja sõltumatu riik – Eesti Vabariik.

Tähelepanelik kuulaja on ehk juba märganud, et minu pükstega pole lood korras? Jah, tõega, 5,2 % minu püksisäärtest oleks justkui puudu! Tegelikkuses ei ole asjad aga nii lihtsad ega lahendatavad kui seda esitleme oma lastelastele, jutustades Jakobi ja Wilhelmi lugusid, Hansukestest, Gretekestest, Lumivalgukesest ja Pöialpoistest- Printsidest rääkimata!

Okupatsioon, mis toetus relvaabile, jõhkrusele ja seadusetusele, võõrvõimule ja kollaborantidele, on tõesti selleks korraks läbi. Kas aga õnneks? Okupatsioon ei ole lõppenud! 5,2% Eesti Vabariigi territooriumi osas kestab see edasi, selles suhtes saame me veel ka täna pidada Eestit Jakobi ja Wilhelmi „Okasroosikeseks“, kelle näppu torkest on saanud kaugelt kauemaks petuuni, mille Eurokettas viisnurgakesed meenutavad meile aegu, mis koletuna paistsid pelgalt ühe viisnurga abil.

Täna, 20. augustil küsin ma endalt: Valdo, kas 1988. aastal Pilistveres, 1990. aastal Viljandis, 1991. aastal Lehmos, 2008. aastal Põltsamaal või 2011. aastal Tallinnas tulevad meelde Jakobi ja Wilhelmi lugude moraal, õpetussõnad ja tahtmatu äratundmine?

Kas täna tunneme endis ära selle rõhutuna ikkagi püstipäi oma riigi taasteket lootnud rahvuskillu?

Kas tänaseks ongi juba nii, et Setod palugu Pekolt abi ja meile jäägu rõõm ja rõkked, salakavalad nõiajutud ja puna-punased mürgiõunad eputavad veel ka täna, siin ja otse tänavail, kes kuidas ja kellega Eesti Riiki tegi?...

Valdo Paddar

Autor on Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) liige ja Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees. Ülaltoodud teksti luges autor ette RTK eestvõttel 20. augustil 2011 Tallinnas, Tammsaare pargis peetud kõnekoosolekul, olles seal avakõneleja.

', '', 1, 1, 0, 5, '2011-08-20 13:34:24', 66, '', '2011-08-20 21:00:37', 63, 0, '0000-00-00 00:00:00', '2011-08-20 13:34:24', '0000-00-00 00:00:00', '', '', 'show_title=\nlink_titles=\nshow_intro=\nshow_section=\nlink_section=\nshow_category=\nlink_category=\nshow_vote=\nshow_author=\nshow_create_date=\nshow_modify_date=\nshow_pdf_icon=\nshow_print_icon=\nshow_email_icon=\nlanguage=\nkeyref=\nreadmore=', 6, 0, 47, '', '', 0, 1187, 'robots=\nauthor='),

• Eelmine
• Järgmine