Rahvuslaste Tallinna Klubi Rahvuslaste Tallinna Klubi

  • Sisu juurde
  • Peamenüü ja logimisvormi juurde
  • Lisainfo juurde

Nav view search

Navigation

Otsi

Kodu

Põhimõtted

  • Põhimõtted

Avaldused

  • 'Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmete avaldus Eesti idaalade loovutamise osas
  • Kaastundeavaldus ametnike omavoli ohvri isale
  • Rahvuslaste Tallinna Klubi avaldus iseseisva Kataloonia küsimuses
  • Rahvuslaste Tallinna Klubi avaldus Okupatsioonide Muuseumi küsimuses

Viimased uudised

  • Puhast Eesti võidupüha oodates
  • 105 aastat Euroopa südames veritsevast haavast (mis tasapisi kasvab kinni)
  • Aavo Murutalu kaitses edukalt RTK kiirmalemeistri-tiitlit
  • VI Rahvuslaste Talvekool käsitles vabamüürlust, tuuleparke ja punamonumendi-hüsteeriat
  • VI Rahvuslaste Talvekool toimub 16. märtsil Tallinnas
  • Eesti Vabariigi 107-ndaks sünnipäevaks

Peamenüü

  • Põhimõtted
  • Avaldused
  • Uudised
  • Klubi uudised
  • Kõik artiklid
  • Üldised uudised
  • Klubi koolitused

Sisselogimine

  • Unustasin parooli
  • Unustasin kasutajanime
  • Registreeru

Uudised

Mõtteid 11. septembril 2023 toimunud meeleavaldusest „Automaksule pidurit!”

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: kolmapäeval, 13. septembril 2023. 16:47
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 4719

„Kas Toompea lossi rammib üks lennuk? Või koguni kaks?” küsisin endalt, kui olin teada saanud, et  automaksu-vastane meeleavaldus „Automaksule pidurit!” oli Riigikogu ette kavandatud täpselt 11. septembriks. Suure Mürtsu aastapäev ju ikkagi. Juba kahekümne teine.

Viimaks selgus, et ei ramminud ükski. Ja parem ongi. Sest otseselt rahvavaenulikke seadusi treivate ja jõustavate isikute kõrval leidub me seaduseandjate seas Toompeal arukaidki, sõna parimas tähenduses Eesti patrioote. Neid viimaseid tuleb aga hoida, sest kui praegune hullusteaeg saab kord mööda, siis on vaja, et leiduks selliseid, kes tõmbaks lollustele pidurit ja taastaks asjade loomuliku korra. 

Mürtsu sai selsinatsel päeval Toompeal aga ikkagi. Sest üks arukatest poliitjõududest – Isamaa-nimeline erakond – korraldas meeleavalduse, millest ilmnes selgelt, et arengupidurite puhul nalja enam ei tehta. Leegitsevaid ja samal ajal asjatundlikke kõnesid peeti nõukogudeaegse veoauto „GAZ-63” kastist. (NB! Asjatundlikkus ja leegitsev esituslaad ei välista teineteist põrmugi, kui leidub inimesi, kelles on ühendatud mõlemad!) 

Meeleavalduse üheks vaieldamatuks kõrghetkeks oli see, kui näidati rahandusminister Mart Võrklaevale mõeldud kingitust – vana autosummutit. Ei peljatud öelda sedagi, kuhu Võrklaev selle endale peaks kinnitama. Tõsi, väga üksikasjalikuks juhtnööre jagades siiski ei mindud, vaid usaldati vaatajate-kuulajate kujutlusvõimet. Ja vältimaks, et keegi keskmisest ägedam automaksu-vastane läheb seda seadet ise Võrklaevale vägisi külge panema, oli kingiks valitud lõhkine summuti.

Heaks näiteks selle kohta, kuidas saab edukalt ühendada asjatundlikkust ja leegitsevat esinemislaadi, on kõne, mille sealtsamast autokastist pidas Isamaa aseesimees, riigikogulane Riina Solman.  

„See on tegelikult perifeeriamaks. See on inimeste taskutest raha äravõtmise maks. Kui sa juba elad ääremaal, maksad rohkem. Kui sul on lapsi rohkem kui üks, maksad rohkem. Sul on suurem auto (et neid vedada) – sa maksad rohkem. See on väga ebaõiglane maks eestlastele ja meie peredele. Me tõmbame automaksule pidurit!” ütles Solman oma kõne esimeses pooles. 

Kõne teises pooles loetles Solman aga ühiskonnarühmi, kelle huve see maks tugevalt riivab ning kelle huve esindavad organisatsioonid on seetõttu automaksule kindlalt vastu: „Automaksu vastu on avaldanud vastuseisu enamus valdkonnaga seotud ühendusi: autoomanike liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon ja autoettevõtete liit.”

Tasakaalustatuse huvides tõi Solman esile ka ühe peamise automaksust kasusaaja. „Aga on üks eraettevõtja, kes on lausa asunud eestkõnelejaks. Näiteks on üheks maksu kehtestamise eestkõnelejaks takso- ja renditeenuseid pakkuv ettevõte „Bolt”, kes läbi oma omanike toetas valimistel otseselt täna automaksu toetavaid erakondi,” meenutas Solman.

Siinkohal tasub meenutada, et sama teemat oli Solman käsitlenud ka 19. augustil 2023 korraldatud rahvuslaste suvekoolis. Neile Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmeile ja toetajaile, kes teda suvekoolis kuulama juhtusid, sai automaksu loomuvastane ja seadusevastane olemus igatahes päevselgeks.

Uimased vanemad vennad ja hoogsalt kasvav väikevend

Isamaa juhtroll automaksu-vastases liikumises on üheaegselt rõõmustav ja üllatav. Rõõmustav sellepärast, et aetakse õiget asja. Üllatav aga sellepärast, et ülejäänud kahest opositsioonierakonnast kumbki ei vaevunud või ei taibanud seda teemat „maast üles korjata” ja oma toetusekasvatamismasinaks muuta. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (lüh. EKRE) ja Eesti Keskerakonna (lüh. KE) toetus valijate hulgas on küll Isamaa omast suurem, esindatus Riigikogus niisamuti, ent Isamaa on võtnud viimasel ajal hoogsalt järele. Viimatise arvamusküsitluse kohaselt oligi Isamaa toetus kasvanud juba 14 protsendini. (Küsitluse korraldas 31. augustist 10. septembrini Turu-uuringute AS.) Võrdluseks: KE toetusprotsent oli sama küsitluse kohaselt 18, s.t. peaaegu lubatud vea piiril. 

EKRE ja KE uimasus automaksu-küsimuses ilmnes ka jutuksoleval meeleavaldusel. Sest mõlema erakonna liikmeid osales seal ainult üksikuid; osalejate põhiosa moodustasid Isamaa liikmed ja toetajad. Kui „kaks suuremat venda” jätkavad sama uimaselt, siis ärgu imestagu, kui Isamaa hingab neile varsti juba üha enam kuklasse. Poliitikas on populaarsus ja seeläbi ka mõjukus ju teatavasti muutuvad suurused; jõujooned ei püsi paigal, vaid nihkuvad pidevalt. Elutarkus „paigalseis on tagasiminek” kehtib poliitikas veel eriti kindlalt. 

Eks tulevik näita, kas EKRE ja KE lasevadki Riigikogu opositsioonijõudude vaimseks juhiks kerkida Isamaal, või ajavad siiski ka ise jalad kõhu alt välja. Alustuseks piisaks ju üsna vähesest: tuleks vaid hoolitseda selle eest, et õige asja eest ja loomuvastaste plaanide vastu korraldatavatel meeleavaldustel osaleks võimalikult palju EKRE ja KE liikmeid ka siis, kui kumbki erakond pole parajasti ise korraldajarollis.

Ja mõistagi tasub neile meeleavaldustele siis kaasa võtta veelgi autosummuteid. Sest Võrklaeva-suguseid arengupidureid, kellele see seade külge panna või vähemalt kinkida, leidub Eesti poliitmaastikul ju teisigi.

Tõmmakem arengupiduritele omakorda pidurit! Ükskõik, kas summutiga või summutita, kuid tõmmakem!

Tõnu Kalvet

 

© Tõnu Kalvet  

Kas Ukraina võetakse NATO-sse koos Venemaaga?

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: kolmapäeval, 05. aprillil 2023. 15:53
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 5540

Euroopa tulevik tõotab kujuneda ikka õige põnevaks. Kas või selliseks, et koos Ukrainaga võetakse NATO-sse vastu ka... Venemaa!

Selle mõtteni viis mind ajalehes „Eesti Päevaleht” 4. aprillil 2023 ilmunud arvamuslugu „Ainus võimalus püsiv rahu tagada on Ukraina NATO-sse võtta”, kus tuntud Eesti poliitik ja diplomaat Jüri Luik toonitab vajadust teha Ukrainast NATO liige. Oma kirjutise eelviimases lauses ütleb endine välis- ja kaitseminister Luik selge sõnaga: „Nii nagu Stalini agressiivsed sammud lõid vajaduse NATO-ks, nii, arvan ma, toob Putin Ukraina millalgi NATO-sse.”

Kui Luige ennustus täitub ja Venemaa president Vladimir Putin toob Ukraina millalgi tõepoolest NATO-sse, siis üksnes koos Venemaaga. Sest Ukraina–Vene sõda jälgides on selge, et sõja käigus Venemaa võimu alla läinud alasid Ukraina endale tagasi ei saa. Põhjus: selleks napib Ukrainal lihtsalt jõudu. Seega saavad need alad jõuda NATO-sse tõepoolest üksnes oma uue peremehega – Venemaaga.

Aga mis saab siis, kui NATO liikmesriigid ikkagi ei taha endi sekka sellist Ukrainat, mis ulatub Donetskist Vladivostokini?

Sel juhul jäetakse need alad lihtsalt NATO-sse vastu võtmata.

Ukraina saab NATO-sse (ja ka EL-i) osakaupa

Veelgi huvitavamaks, teatud mõttes ka lohutavamaks kujuneb aga Ukraina teiste osade olukord. Nimelt saab kolm nüüdis-Ukraina osa siis korraga nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeks. Tõsi, seda mitte Ukraina osana, vaid vastavalt Poola, Ungari ja Rumeenia osana. Poola saab endale siis (tagasi) praeguse Lääne-Ukraina, Ungari saab (tagasi) Taga-Karpaatia, Rumeenia aga saab (tagasi) Bukoviina. Vastavaid ettevalmistusi on neis riikides tehtud juba aastaid, erilise hoolega aga alates Venemaa sõjalise erioperatsiooni käivitumisest Ukrainas 24. veebruaril 2022.  Euroopa Liidult saadava toetusrahaga tehakse mainitud kolm piirkonda siis korda, nende elanikud saavad senisest palju lahedama elu peale, seda ka kogu EL-i piires.

Esiotsa tekitab küsimusi allesjääva Ukraina (praeguse Kesk-Ukraina) saatus. Kas see riiklik moodustis siis ikka pääseb NATO-sse ja/või EL-i, olgu või mõne aja pärast?

Väga võimalik, et pääsebki. Mõne aja pärast. Euroopa  riikide ja mitmete teistegi riikide suhtumine Ukrainasse on nii toetav, et vastuvõtuvõimalus leitakse jäänuk-Ukrainale kindlasti. 

Sel juhul ongi Jüri Luige asjaomane ennustus täitunud. Tõsi, seda mitte sõna-sõnalt, vaid järgides rahvatarkust „parem pool muna kui tühi koor”. Ukraina ongi siis NATO-s ja ka EL-is, olgu või tükikaupa. Kui lääneriikide kindel soov on Ukrainale ja ukrainlastele head teha, siis ei tohiks neil olla midagi sellise lahenduse vastu.

Väga kogenud diplomaadina oli Luik sellest lahendusvõimalusest küllap teadlik aga juba oma ülalmainitud artiklit kirjutama asudes. Lihtsalt jättis targu ütlemata, et rahvatarkus „parem pool muna kui tühi koor” kehtib ka sõjajärgse Ukraina ja tolle tulevikuväljavaadete kohta.

Tõnu Kalvet

 

© Tõnu Kalvet 

Ootused (loe: nõuded) Eesti uuele valitsusele

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: reedel, 10. juunil 2022. 20:32
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 6602

Eesti valitsuse põhiülesanne aastal 2022 on tagada Eesti rahva ellujäämine. Sellest sõltub ka valitsuseliikmete endi ellujäämine. Ja mitte enam pelgalt ülekantud mõttes, vaid vägagi otseses mõttes. Sest Eesti on nüüdseks, 2022. aasta juuni esimeseks pooleks, jõudnud olukorda, kus probleeme tuleb lahendada juba päriselt, mitte aga näiliselt.

Poliitteatri aeg Eestis on ümber. Põhjus: Eestit tabanud kriis ongi ehtne, mitte pelgalt näiline. Udujutuga sellest jagu ei saa, asendustegevusega samuti mitte. Vaja on tegusid. Sihipäraseid, arukaid, läbimõeldud tegusid.

Loe edasi: Ootused (loe: nõuded) Eesti uuele valitsusele

Eesti lipu kõrvaletõrjujate saatus

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: laupäeval, 04. juunil 2022. 14:13
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 6687

On täna Eesti lipu päev.
See tegema peaks rõõmsaks nagu.
Kui ringi vaatad, kõikjal näed
siis lehvimas üht võõrast plagu.

Sul selgus kiiresti on käes,
siin kõhklustele ruumi pole:
ta heisanud on võõrad väed,
neil nõudmine on suur ja kole:

„Sa aina taandu, tõsta käed,
nii hingest, varast loobu kohe!
Ukrainat nuuma kõigest väest,
vii andamit kui õõnsal’ lohel’!”

Sel lohel saabub mihklipäev,
toob püha Jüri hoop tal kadu.
Ei enam  v õ õ r a s t  vimplit näe.
Siis lehvib kõikjal  E e s t i  plagu.

Tõnu Kalvet

Valminud Tallinnas 4. juunil 2022 kl. 13.16.

© Tõnu Kalvet

Sini-kollane sudu

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: teisipäeval, 03. mail 2022. 19:13
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 6442

Eestit tabanud on häda,
olukord on täitsa mäda:
igasugu pätid, sulid
Ukrainast meie maale tulid.

Neid üha juurde tulvas, valgus,
neil polnud otsa ega algust.
Tulid naglalt, tulvil kangust,
sest riik ei ilmutanud rangust.

Eesti-tee neil lahti tegi
osa eestlasi, kes segi
ja usub siiralt propajama,
et pätte peabki abistama.

Miks on nii? Sa ära päri!
Osal eestlastest see äri.
Ukraina-värk neil ära tasub,
sellest lõikavadki kasu.

Üha huugab meediamasin,
tootes uudiseid, mil kasin
tõesisaldus ja kõlblusnormid –
sini-kollast propat vorbib:

„Ukrainlased kõik nunnud, head.
Neid oma turjal kandma pead.
Ja kui ka sinu tasku poeb
ehk nende käsi, see ei loe!”

Ja näedki sini-kollast udu
meid vaevamas kui mürgisudu.
Näed laiutamas võõraid värve
su kodumaal, ja söömas närve.

Ja juhtkond käitub nagu tõbras:
end nimetab Ukraina sõbraks,
ei oma rahval’ appi tõtta,
vaid riiki hoopis tõukab sõtta.

Siis relvi, demineerijaid
ja jamade planeerijaid
meilt saab punt riigipöörajaid,
Ukraina rahva nöörijaid.

„Mis oma rahva vintsutused?!”
Eliit meil neile kõrgelt kuseb.
Need teda sugugi ei paina,
tal prioriteediks ju Ukraina.

Malorosse toetab heldelt,
öeldes eestlasele selgelt:
„Olema pead rahakotiks!
Keda muidu me siis kotiks!?”

On me eliidil umbes aju,
ta ikka veel ei adu, taju:
kord sini-kolla-sudu hajub,
Ukraina aga mutta vajub.

Siis kaovad me tänavapildist
banderalaste lipud, sildid,
mis rängalt riivanud on silma,
meid ärritanud ammuilma.

Ja kaob ka iga maloross,
kes käitund nagu Eesti boss
ja trikitand kui võlur Oz.
Tal muidu välja läheks toss.

Eliiti aga tabab pila,
tast imbub sini-kollast ila.
Ja rahvas pugejaid ei talu,
neil’ pähe istutab puuhalu.

Tõnu Kalvet

Valminud Tallinnas 3. mail 2022 kl. 17.26.

© Tõnu Kalvet

Veel artikleid...

  1. Mõistatus eesti mehele
  2. Mart Helmest, näkineiust ja isehakanud, kuid eneserahuldajakalduvustega vabastajatest
  3. Lahendus, millega tühistada Mart Helme prostitutsiooni-hoiatus
  4. Ungari valimistulemus aastal 2022 – terve mõistuse ja elujõulisuse ilming

Lehekülg 3 / 8

  • Algus
  • Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • Järgmine
  • Lõpp
Sulge info

Lisainfo

Gravüüre vanast Tallinnast

1615_vanim_graf_leht_tallinast_5121_queteeris_640x404.jpg