XIII Rahvuslaste Suvekool toimub 19. augustil Tallinnas

 

Laupäeval, 19. augustil 2023 toimub järjekorras juba kolmeteistkümnes rahvuslaste suvekool.

Tänavune suvekool peetakse Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tänav 59), algus on kl. 12.00.

Kavas on kolm loengut ja üks film. 

XIII Rahvuslaste Suvekooli kava:

12.00 Avasõna

12.05 Andres Raid. „Mõned mõtted seoses Juhan Smuuli ja okupatsiooni kui sellisega. Tõe suhtelisus Ukraina sündmuste laines”

14.00 Vaheaeg

14.30 Riina Solman. „Automaks – kas sama vägev rahva ühendaja ja käivitaja kui oli fosforiidisõda?”

16.00 Vaheaeg

16.15 Andres Saukas. „Mida kujutab endast riigipiir? Kas see on nüüdisajal üldse olemas?”

17.00 Film

18.00 Lõpetamine

Osalustasu on viis eurot.

Korraldajaks on Rahvuslaste Tallinna Klubi.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda asub Kristiine Keskuse ja Hipodroomi vahelisel alal. Ligipääs ühistranspordiga, tasuta parkimine nii maja ees kui taga. Kesklinna suunast tuleks sõita Koskla tänava kaudu, sest Endla tänavalt ei saa teha vasakpööret Mooni tänavale. Rongiga tulles minna maha Lilleküla peatuses.

I Rahvuslaste Suvekool korraldati 1.–2. augustini 2009 Raplamaal Vana-Vigalas Pärna turismitalus. Seal toimusid suvekoolid kuni 2014. aastani. Pärast seda on korralduspaigaks olnud Vormsi saar, paar Harjumaa väikeasulat ning Tallinn.

Rahvuslaste Tallinna Klubi (asutatud 11. juunil 2009) on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon. Klubi üheks olulisemaks eesmärgiks on nii oma liikmete kui kogu ühiskonna laiem silmaring. Selle saavutamiseks on klubi korraldanud alates 2009. aasta suvest rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole ning üllitanud alates 2011. aastast ajalehte „Rahvuslik Teataja”. Too levib nii siseriiklikult kui ka välismaal.

Lähem teave: Tõnu Kalvet (e-post: t_kalvet[ät]hotmail.com) ja Aimer Halop (tel.: 51 78 359).

Tõnu Kalvet

XII Rahvuslaste Kevadkool toimub 20. mail Tallinnas

Laupäeval, 20. mail 2023 toimub järjekorras juba kaheteistkümnes rahvuslaste kevadkool. Toimumiskohaks on Tallinna Puuetega Inimeste Koda (Endla tn. 59). Algusaeg: kl. 12.00. Kavas on kolm loengut ja üks film.

XII Rahvuslaste Kevadkooli kava:

12.00    Avasõna
12.05    Veiko Huuse. „Mida kujutab endast nüüdisajal küberpandeemia?”
14.00    vaheaeg
14.30    Ants Tomson. „Milline oli vabadusvõitleja Kalju Mätik inimese ja sõbrana?”
16.00    vaheaeg
16.15    Andres Raid. „Mõned mõtted seoses Juhan Smuuli ja okupatsiooni kui sellisega. Tõe suhtelisus Ukraina sündmuste laines”
17.00    Film
18.00    Lõpetamine

Osalustasu on viis eurot.

Korraldajaks on tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda asub Kristiine Keskuse ja Hipodroomi vahelisel alal. Ligipääs ühistranspordiga, tasuta parkimine nii maja ees kui taga. Kesklinna suunast tuleks sõita Koskla tänava kaudu, sest Endla tänavalt ei saa teha vasakpööret Mooni tänavale. Rongiga tulles minna maha Lilleküla peatuses.

I Rahvuslaste Kevadkool korraldati 22. mail 2010 Tallinna Kunstigümnaasiumis ja sai võimalikuks tänu kooli toonase juhi, Märts Sultsi, abivalmile suhtumisele. Sults soostus andma kevadkooli läbiviimiseks ruumi kunstigümnaasiumis pärast seda, kui kõigest mõni päev enne kokkulepitud aega oli algse toimumiskoha omanik taganenud kokkuleppest.

Eestis 2020. aasta märtsis puhkenud koroonaviiruse-hüsteeria tagajärjel tekkinud ebasoodsa olukorra tõttu jäi rahvuslaste kevadkool ära nii 2020. kui ka 2021. aastal. Kevakooli-tava taastati 2022. aastal.

Rahvuslaste Tallinna Klubi (asutatud 11. juunil 2009) on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon. Klubi üheks olulisemaks eesmärgiks on nii oma liikmete kui kogu ühiskonna laiem silmaring. Selle saavutamiseks on klubi korraldanud alates 2009. aasta suvest rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole ning üllitanud alates 2011. aastast ajalehte „Rahvuslik Teataja”. Too levib nii siseriiklikult kui ka välismaal.

Lähem teave: Tõnu Kalvet (e-post: t_kalvet[ät]hotmail.com) ja Aimer Halop (tel.: 51 78 359).

Tõnu Kalvet

Ülevaade X Rahvuslaste Sügiskoolist

Kümnes Rahvuslaste Sügiskool toimus 20. novembril 2021 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn. 59).

Kavas oli kolm loengut ja üks film.

Esimeses loengus õpetas elektriinsener Andres Saukas, kust ja kuidas saada elujõudu, ning tutvustas põhjusi, miks elujõud üldse nõrgeneb. Loetles ka üldkehtivaid universumiseadusi ja tutvustas nende toimeviise, samuti seda, mis juhtub siis, kui püüda igapäevaelus neid seadusi eirata.

Saukas andis nõu, kuidas taastada elujõud nii rahvusel kui üksikisikul. Loengu lõpetuseks näitas ette mitu lihtsat, kuid samas väga tõhusat kehalist harjutust, mille abil end käima saada ja põdurust vältida.

Teises loengus tutvustas teadjamees Kalju Paldis põhjusi, miks hingedemaailm püüab meie maailmaga suhelda, ja andis nõu, mida teha siis, kui osa hingede tegevus asub inimeste igapäevaelu juba häirima. Paldis peatus sellelgi, millised kohad on elamiseks ja muuks tegevuseks soodsad, millised aga kahjulikud.

Kolmandas loengus käsitles Andres Saukas eesti keele ja meele nõrgenemise põhjusi ning õpetas, kuidas mõlemat kaitsta. Ta näitas oma mõlemas loengus, et asjade kordapanekuks tuleb leida tasakaal alateadvuse, teadvuse ja üliteadvuse vahel.

Film „Tavalised zombid. Kuidas toimib vale” („Obõknovennõje zombi. Kak rabotajet lož”) tutvustas lollitamisviise, mille abil muidu täiesti korralikud inimesed pannakse uskuma valet.

2014. aastal valminud dokumentaalfilmis (lavastaja: Vladimir Rõbass) näidati Ukraina uurivate ajakirjanike tehtud katseid, kus oskuslike, samas ülilihtsate võtete abil muudeti inimeste hoiakuid – pandi nad (vähemalt mõneks ajaks) uskuma ja eelistama asju, mida nad rahulikus olekus eales ei uskunuks ega eelistanuks. Kui katsealustele pärast katse lõppu näidati videosalvestist nende hoiaku muutumisest valetpooldavaks, olid kõik nähtust väga hämmeldunud, kuid tunnistasid samas, et olid sisemuses teadnud kogu aeg, mis on tõene. Valega olid kaasa läinud aga peamiselt soovist mitte sattuda vastuollu ümberkaudsetega – nendega, kes (vastavalt katse juhtide korraldusele) olid püüdnud musta rääkida valgeks.

Katse läbiviinud uurijad tuvastasid vaieldamatult: inimene teab sisimas alati, mis on õige. Teab seda ka siis, kui näitab teistele, et usub valet ning mängib vale pealesurujate reeglite järgi.

Koolitusel osales 18 sügiskoolilist.

Sügiskooli korraldas Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). 2009. aastal asutatud RTK koondab Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ning on korraldanud vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole alates 2009. aasta suvest.

Esimene sügiskool korraldati 4. detsembril 2010 Tallinna hotellis „Tallink Express”.

Tõnu Kalvet

Emakeelepäevale kavandatud rahvuslaste talvekool lükkub detsembrisse

14. märtsile kavandatud tänavune rahvuslaste talvekool lükkub edasi kuni detsembri lõpukolmandikuni.

Selle otsuse langetas talvekooli korraldustoimkond 9. märtsil, pärast asjaomast arupidamist. Edasilükkamise peapõhjus: ühiskonnas puhkenud koroonaviiruse-paanika tõttu ähvardab talvekooli kuulajaskond jääda tunduvalt väiksemaks kui kavandatud, koolitusi aga - erinevalt näiteks spordivõistlustest - tühjade tribüünide ees korraldada pole võimalik.

Korraldustoimkond ise koroonaviirusepuhangut ei pelga, kuid on sunnitud arvestama ühiskonnas levivate meeleoludega. Kuna talvekooli põhieesmärk - inimeste harimine - on sattunud inimeste ülepingutatud reageeringu tõttu kõnealusele viirusepuhangule ohtu, siis ei jäänud korraldustoimkonnal lihtsalt muud üle kui talvekool edasi lükata.

Tänavu on Rahvuslaste Tallinna Klubil kavas läbi viia veel rahvuslaste kevadkool, suvekool ja sügiskool. Nende kohta antakse teavet jooksvalt.

Rahvuslaste Tallinna Klubi on rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole korraldanud alates 2009. aasta suvest.

Korraldustoimkonna nimel
Tõnu Kalvet 

 

Angela Merkel võib olla kiirituseohver

Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit vaevavad värinad on tõenäoliselt tingitud kiiritadasaamisest, ütles laupäeval ühel Tallinnas toimunud koolitusel automaatikainsener, endine (relva)konstruktor ja riigiametnik Marju Toom.

„Merkel on juba üsna vana (65aastane) ja ma kuulsin, et tal on samamoodi probleemid kilpnäärmega nagu minul. Sest ma tean väga täpselt, kuidas käib see värisemine. Olen paar korda ise ka niisugust värisemist üle elanud. See ei ole ilus lõbu,” ütles kiirituseohver Marju Toom rahvuslaste suvekoolis peetud loengus.

Küsimusele selle kohta, kus siis Merkel kiiritada oli saanud, vastas loengupidaja: „Ida-Saksamaal tehti ka [tuuma]katsetusi. Ida-Saksamaal on raadiumikaevandused. Nii et tema sai [kiiritada] oma kodus.”

Toom küüditati kümneaastase tüdrukuna 1949. aasta märtsis Lõuna-Venemaa sellesse ossa, mis asub Nõukogude Liidu kauaaegse  tuumakatsetusteala – Semipalatinski polügooni – mõjupiirkonnas. Ta oli sunnitud seal elama viis aastat ja sai Eestisse naasta alles 1954. aastal. Kõik sealtkandi inimesed ja muud elusolendid said lubatust tunduvalt kõrgema kiiritusetaseme tõttu püsivaid tervisekahjustusi. Suur osa ka suri.

Eestisse naasmisest alates on Toom põhjalikult uurinud kiirgusekahjustuste-teemat, üldse kõike aatomienergia kasutamisega seonduvat, ja on püüdnud jäädvustada ning üldsusele teadvustada kiirituseohvrite läbielamisi. Riigiametnikuna ja hiljem juba pensionärina on Toom valgustanud ses küsimuses ka Ameerika Ühendriikide ja NATO mõjukaid esindajaid. Tema eestvõttel paigutati Pilistveres asuvasse memoriaalansamblisse mälestuskivi ka kiirituseohvritele. Samuti on Toom üks Tallinnasse kommunismiohvrite memoriaali rajamise põhilistest algatajatest.

Tõnu Kalvet

Esmaavaldatud päevalehes „Õhtuleht” 24. septembril 2019.

© Tõnu Kalvet