Nõges – tervislik, kuid mitte püksis
- Lisainfo
- Kategooria: Arvamusartiklid
- Avaldatud: neljapäeval, 12 novembril 2020 19:16
- Kirjutas Tõnu Kalvet
- Klikke: 7317
Nõgesel on ravimtaimena palju kasulikke omadusi. See on üldteada tõsiasi.
Sama üldteada tõsiasi on aga seegi, et nõgese koht pole püksis. Seepärast ütlebki rahvasuu püsimatu, kärsitu inimese kohta: „Tal oleks nagu nõges püksis.”
Nõges tundubki püksis olevat kõigil neil, kes on rutanud õnnitlema Ameerika Ühendriikide tänavuste presidendivalimiste võitjat. Täpsemalt: oletatavat võitjat. Õnnitleja vaatenurgast kindlasti ka soovitavat võitjat. Ent mitte mingil juhul veel ametlikku võitjat. Sest hetkeseisuga pole valimistulemustel veel ametlikku kinnitust.
USA-väline ajakirjandus on kuulutanud valimiste võitjaks demokraat Joe Bideni, tuginedes USA ajakirjanduse ühe osa hinnangutele. S.t. faktide asemel arvamusele. Ja just ajakirjanduse sellise osa arvamusele, kes on suhtunud ametisolevasse presidenti, vabariiklasse Donald Trumpi, juba aastaid halvustavalt. Sest ei näiteks CNN-i ega „New York Timesi” või „Washington Posti” saa pidada Trumpi pooldavaks ajakirjanduskanaliks.
Valimistulemuste lõplikkus eeldab aga vältimatult nende ametlikku kinnitust. Senikaua kui seda kinnitust pole, ei saa kindlalt väita, et üks kandidaat on võitnud, ta vastaskandidaadid aga kaotanud.
Kuidas käitunuks sellises olukorras sõna parimas mõttes asjatundlik poliitik (loe: riigimees) ja ajakirjanik?
Vastus saab olla ainult üks: oodanuks ära valimistulemuste ametliku kinnituse, ja õnnitlenuks alles siis.
Paljud riigi- ja valitsusjuhid ilmutasid aga kärsitust, justkui oleks neil nõges püksis: ruttasid õnnitlema Bidenit. (Tõsi, vastupidiseks erandiks on Sloveenia peaminister Janež Jansa – tema tõttas enneaegselt õnnitlema Trumpi.) Kahjuks kehtib see ka Eesti asjaomaste poliitikute kohta.
USA praegusel presidendil ja teda toetavatel ringkondadel jätkub mõjukust ja vahendeid piisaval hulgal, et tagada valimistel antud häälte täpne ülelugemine (kui vaja, siis kas või mitu korda), ja seeläbi välistada valimispettuse mõju lõplikule valimistulemusele. Ja kui näiteks 2000. aasta presidendivalimiste järel, pärast Florida osariigis antud häälte korduvat ülelugemist, USA ülemkohus lõpuks lihtsalt tüdis häältelugemise venimisest ja kuulutas valimised lõppenuks, siis tänavuste valimiste puhul ja ülemkohtu praeguse koosseisu juures pole tüdimust küll karta. Hulga tõenäolisem on, et asjaga minnakse lõpuni.
Ja kui viimaks peaks selguma, et valimiste tegelik võitja on seekord ikkagi Trump, siis võib arenenud kujutlusvõimega poliitika- ja teatrihuviline juba nüüd kujutleda nende nägu, kel oli Bideni õnnitlemisega nii suur rutt, justkui olnuks neil nõges püksis…
Tõnu Kalvet
© Tõnu Kalvet