Ilmus ajalehe "Rahvuslik Teataja" 7. number
- Lisainfo
- Kategooria: Uudised
- Avaldatud: laupäeval, 16. aprillil 2016. 17:47
- Kirjutas Autor
- Klikke: 2468
2012. aasta 23. mail nägi trükivalgust Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) häälekandjaks oleva ajalehe „Rahvuslik Teataja” tänavune neljas, üldse aga seitsmes number (aprill-mai 2012).
Kaheksaleheküljelise lehenumbri veergudel on juttu nii sise- kui välismaistest sündmustest.
Kuna maikuus on kaks kurba kuupäeva – „võidupüha” 9. mai ja Eesti-Vene uue „piirilepingu” sõlmimispäev 18. mai – , siis on neile pühendatud tavapärasest rohkem leheruumi.
Esilehel kirjutab petserimaalaste üks vaimseid juhte, kirjanik ja tõlkija Ilmar Vananurm sellest, kuidas ja miks Venemaal ei taibata, miks 9. mai Eestis suur püha pole. Lehekülje alaosas, artiklis „Kas eestlane tänapäeva Eestis on ikkagi austatud ja kallis?” kirjutab kaitseliitlane, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige Osvald Sasko nii Paet-Putini paktina tuntud uuest Eesti-Vene piirileppest kui ka mitmest muust, tänapäeva Eesti ühiskonda vaevavast probleemist (vaesus, suur väljaränne, halb tervishoiusüsteem jvm.). Kohe selle kõrval on Ilmar Vananurme luuletus „Eesti piirileping 18. mail 2005”.
2. leheküljel lõpeb eelmises numbris alanud kirjatükk vabadusvõitleja Valdo Paddari sulest, kus põhjendatakse, miks ilmutas Riigikogu vabadusvõitluse tunnustamisega „toetusavalduse” kujul, mis tehti 14. veebruaril 2012, hoopis hoolimatust.
Samal leheküljel on ka filmiarvustus: Jaan Hatto arvustab Rootsis elava eesti filmilavastaja Jüri Lina värskeimat linateost „Jõuproov. Vabamüürlaste lõksud”, milles tutvustatakse aastail 1936-1939 toimunud Hispaania kodusõja senitundmatuid ja tihtilugu lausa rabavaid külgi.
Majandusküljel tutvustatakse Rootsi miljardär Joakim Heleniuse plaani rajada energiavõsa kasvatamiseks Eestisse hulgaliselt pajuistandusi. Artikli autor, kinnisvarajurist Aare Pällin selgitab selle kava nõrku külgi.
„Rahvusliku Teataja” majandustoimetaja Tarmo Kruusmägi arutleb artiklis „Miks me peame veel juurde maksma asja eest, mis on meie oma?” selle üle, miks pole Eesti rahval lastud osa saada õigusest oma pärandiosale ja kuidas saaks selle rakendamise korral elektrihinda tunduvalt alandada.
4. leheküljel, rubriigis „Ajalugu” tutvustatakse – „võidupüha”, 9. mai puhul – „vabastajate” vägivallategusid nii oma rahva kui ka „vabastatud” rahvaste (sakslaste, ungarlaste jne.) kallal.
Rubriigis „Vaimuvara” ilmub (5. ja 8. leheküljel) Jüri Uluotsa üks tuntumaid kirjutisi, tänapäevalgi veel aktuaalsena mõjuv „Eesti ja vene sotsiaalpoliitilisest ideoloogiast”. Selles käsitletakse eesti ja vene mõttelaadi täiesti vastandlikku olemust ning põhjendatakse veenvalt, miks eestlased ja venelased ühes riigis, üksteise kõrval elada ei või.
Välisuudisterubriik laiub kahel leheküljel (6. ja 7. lk.). Pikimas artiklis pajatab Paul Madalik kavast luua Saudi Araabia juhtimisel tegutsev „Pärsia lahe Euroopa Liit” ja selle mõjust nii Pärsia lahe ümbruskonnale kui ka kogu islamimaailmale.
Internetilehe „Infopartisan” peatoimetaja, konservatiivne publitsist Andres Laiapea analüüsib Prantsuse Rahvusrinde valimistulemusi 2012. aasta kevadel peetud presidendivalimistel ja põhjendab, miks võib selle erakonna esinemist nurjumiseks pidada sellele vaatamata, et saadi kõigi aegade suurim häälesaak.
Kirjutises „Illegaali valikud Kreekas: sundravi, vangilaager või väljasaatmine” annab Tõnu Kalvet ülevaate Kreeka võimude karmist rändepoliitikast.
Rubriigis „Sündmuste kroonika” (8. lk.) kirjeldatakse kokkuvõtlikult RTK üritusi 2012. aasta aprillis ja mais. Lühiuudiste rubriik on ka majandus- ja mõlemal maailmaküljel.
„Rahvuslik Teataja” ilmub alates 2011. aasta juulist. Ajalehe trükiarv on tuhat eksemplari.
Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja” peatoimetaja