Ilmus juba kümnes "Rahvusliku Teataja" number!
- Lisainfo
- Kategooria: Uudised
- Avaldatud: laupäeval, 16. aprillil 2016. 17:54
- Kirjutas Autor
- Klikke: 2018
28. augustil 2012 ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja - ajalehe "Rahvuslik Teataja" - kümnes number (juuli-august 2012).
Lehes on juttu nii sise- kui välismaistel teemadel. Suuremat tähelepanu pööratakse seekord kahele teemale: Euroopa Stabiilsusmehhanismi (lüh. ESM) koletislikule, rahvastlüpsvale olemusele ning Sinimägede lahingu 68. aastapäevale.
ESM-i käsitleb esilehekülje põhilugu "Miljardid lähevad vastuseisuta". Selles tõdeb autor, internetiväljaande "NSBlogi" peatoimetaja Taavi Reimann: "Vaatamata sellele, et ESM võrdub läbi kukkudes (mis paljude majandusteadlaste sõnul enam kui kindel) Eestile hiiglasliku tööpuudusega ja majanduslangusega, sest Eesti nukuvõim on võtnud kaela kohustuse tagada mistahes olukorras laene kuni 1,79 miljardi euro ulatuses, polnud erilist debatti kuuldagi. See tähendab peagi, et Eesti on sunnitud seda raha maksma ja seeläbi võtma raha eurokese jaoks oma tuludest igal hetkel. Kuna majanduse käekäik sõltub suuresti sellest, palju riik seda raha majandusse ringlema saadab, siis võrduks seniilsete idiootide säilitatav ELi projekti jaoks raha pumpamine sellega, et see võetakse maksutõusude ja kärbete näol siinselt elanikkonnalt."
4. leheküljel olevas pikas (tõlke)loos "Euroopa Stabiilsusmehhanism ehk lugu sellest, kuidas Goldman Sachs vallutas Euroopa" kirjutab selle autor, advokaat Ellen Brown, et "tegelikult puudub ESM-i üle kontroll nii meie valitsustel, parlamentidel kui mistahes demokraatlikel seadustel". Brown juhib tähelepanu sellelegi, et ESM-i vastuvõtnutel on ainult kohustused, ESM-i pealepressijatel aga ainult õigused. Pealepressijaid ei saa ESM-i läbikukkumise korral isegi kohtu alla anda, kuna neil on puutumatus.
Esimesel majandusküljel (3. lk.) on lühiuudis sellest, kuidas Šveits ostab palavikuliselt kokku eurosid. Lõpeb Mati Kruusimäe pikem kirjutis "Maast ja põllust". Seekordses osas arutleb autor selle üle, mida teha põhjalastud põllumajanduse oludes. Jätkub järjejutt ühistegevuse alustest.
Arvamusküljel (2. lk.) tutvustab Eesti Leegioni Sõprade Klubi (lüh. ELSK) esindusisik Andri Ollema ELSK-i tänavust ettevõtmist: Sinimägede lahingu ühe kangelase, major Paul Maitla elusuuruses mannekeeni valmistamist ja Sinimägede Muuseumile kinkimist. Samal küljel on ka Isamaa ja Res Publica Liidu rahvuslaste ühenduse esimehe, Tarmo Kruusimäe kõne, mille ta pidas tänavusel Sinimägede lahingu aastapäevaüritusel Grenaderimäel. (Sinimägede lahingu tänavusest mälestusüritusest on juttu ka ajalehe esi- ja tagaküljel; mõlemal esineb ka Läti rahvuslaste organisatsiooni "Väinajõe kullid" (läti k. "Daugavas vanagi") esindaja - Gundars Kalve.)
Kolmandas arvamusloos kirjutab Eha Metsallik Riigi Metsamajanduse Keskuse tegevusega kaasnevatest kahjulikest mõjudest loodusele, sealhulgas puhta vee varudele.
5. leheküljel tutvustatakse paari huvitavat raamatut. Kahest arvustusest suurem käsitleb luuletaja Mait Vaigu (nim.: Vaik) tänavusuvist esikkogu "Kõigil on alati õigus". Algab järjejutt sissisõjast ja selle võtetest.
6. leheküljel olev lugu "Eesti välisministeerium ei tauni terrorismi kasutamist võitlusvahendina" (autor: Tõnu Kalvet) tutvustab, kuidas Eesti välisministeerium on loobunud järgimast Eesti valitsuse 2006. aastal vastuvõetud dokumenti "Eesti terrorismivastase võitluse põhialused".
7. lehekülje ülaosas tutvustab konservatiivne publitsist Andres Laiapea Hollandi Vabaduspartei võitlust euronatsionalismi vastu. Sama külje alaosas räägib Tõnu Kalveti artikkel "Kas käid rahvuslasega? Siis sõida olümpialt koju!" Saksamaa olümpiaesinduse ja poliitikute käivitatud, ideoloogilisel alusel rajanevatest repressioonidest naissõudja Nadja Drygalla kallal 2012. aasta suveolümpial ja juba pool aastat enne seda.
8. leheküljel on (rubriigis "Sündmuste kroonika") ülevaade IV Rahvuslaste Suvekoolist. Rubriigi "Vaimuvara" loos "EL ja põhiseadus" vaagib autor, Norra kirjanik Thoralf Gilbrant, kas on üldse mõeldav muuta suveräänse riigi põhiseadust "euroliidukõlblikuks" nõnda, et minnakse vastuollu põhiseaduse vaimu ja olemusega, ning jõuab järeldusele, et mitte. "On lubatud muuta vaid üksikuid seadusi. Isegi üksmeelne parlament ei saa muuta põhiseaduse põhimõtteid ega vaimu," tõdeb Gilbrant.
"Rahvuslik Teataja" ilmub alates 2011. aasta juuli lõpust. Lehe trükiarv on püsivalt olnud tuhat eksemplari.
"Rahvusliku Teataja" levitamist koordineerivad:
Põhja-Eestis: Johanna Ranne (mobiiltelefon: 59037103; e-post: johanna.ranne.armane[ät]gmail.com);
Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (mobiil: 55542270);
Kesk- ja Lääne-Eestis: Jaan Hatto (mobiil: 51903374; e-post: stuvsta[ät]hot.ee).
Neilt saab muretseda ka kõiki varasemaid "Rahvusliku Teataja" numbreid.
Ülevaate koostas
TÕNU KALVET,
"Rahvusliku Teataja" peatoimetaja
Mobiil: 55900564