- Lisainfo
-
Kategooria: Arvamusartiklid
-
Avaldatud: pühapäeval, 19. novembril 2023. 19:58
-
Kirjutas Tõnu Kalvet
-
Klikke: 3596
„Kas Isamaa on muutunud inimsööjate erakonnaks? Kas sellega saabki seletada Isamaa toetajaskonna hoogsat ja pidevat kasvu viimasel ajal? On ju inimsööjatel kindel uskumus, et kes sööb ära teise inimese aju, saab endale kõik ärasöödu tarkuse,” võis endalt hämmeldunult küsida nii mõnigi, kes nägi reklaami, milles Isamaa kutsub 2023. aasta 20. novembri õhtul kella kuueks Tallinnasse Nõmmele, täpsemalt Von Glehni Teatrisse.
Reklaamplakatil oli ju kiri „Tule, grillime koos Riigikogulasi”. Et asi oleks veelgi segasem, siis oli sõna „riigikogulasi” kirjutatud väikse asemel suure algustähega, plakatile pandud aga Tõnis Lukase, Urmas Reinsalu ja Riina Solmani pilt.
Nojah, mainitud kolm Isamaa esindajat Riigikogus on tõepoolest nii väljapaistvad, et nende ametinimetuse võiks vabalt kirjutada suure algustähega. (Nii, nagu Inimene suure algustähega.) Ent jääb vaevama küsimus: „Miks tuleb ära grillida (ja seejärel pintslisse pista) just kõige tublimad Isamaa rahvasaadikutest? Kas kedagi kahvatumat ja samas rammusamat siis ei suudetud leida?”
Küünik võiks muidugi nüüd vahele torgata, et küllap endist välisministrit Reinsalu jäi vaevama olukord, kus Eestis pole siiani Paapua–Uus-Guinea saatkonda. Ja et teise kuulsa inimsööjateriigi – Uus-Meremaa – Eesti-suursaadik paikneb alaliselt hoopis Varssavis. Selleks, et mõlema riigi suursaatkond asuks Tallinnas, tulebki Eestil näidata head tahet, valmisolekut sallida nende riikide kultuuripärandi lahutamatuks osaks olevaid kombeid-tavasid, ka siis, kui viimased on meie arusaama kohaselt... hm... ülimalt... omapärased.
Tegelik põhjus: „Põlenud tee”
Aga võta näpust! Koer on maetud hoopis mujale. Inimsöömisest pole Von Glehni Teatris 20. novembril toimuval sündmusel haisugi. (Kindlasti on seal ventilatsioongi hea, nagu ühes korralikus teatris peabki olema...) Lõpliku vastuse sellele annab hoopis kõnealuse sündmuse... kuupäev!
Nimelt jääb see päev 16. ja 22. novembri vahele, mainitud ajavahemikku tuntakse aga astroloogide ja usuinimeste seas „Põlenud tee” (ladina k.: Via Combusta) nime all. Põhjus: just sellesse ajavahemikku jääb Skorpioni tähemärgi võimsaimate energiavoogude ilmnemine. „Põlenud tee” ajal toimub igas inimeses vaimne taassünd. Seda aega nimetatakse tulilind fööniksi järgi ka Fööniksiajaks. Fööniks on aga Skorpioni märgiga koos käiv sümbol.
Katsumuste puhastustule abil puhastab inimene siis oma hinge kogu vaimsest saastast, mis sinna eelnenud aastaga on kogunenud. Alles jäävad tõelised, ajatu väärtusega omadused ja teadmised. See aeg on antud inimesele selleks, et ta pingsalt juurdleks oma mineviku üle ning muudaks suhtumist mitmesugustesse asjadesse, seeläbi aga puhastaks ja sillutaks endale tee helgesse tulevikku. Või igatahes helgemasse küll.
Isamaa juhtkujude puhastustuli
Isamaa riigikogulastele ja teistelegi selle erakonna mõjukatele tegelastele on olnud kannatusterajaks, korralikuks puhastustuleks kogu tänavustele Riigikogu valimistele järgnenud aeg. Märtsivalimistel saadi ülikehv tulemus, misläbi muututi Riigikogus väikevennaks, tõeliseks poliitkääbuseks – väikseima saadikurühmaga erakonnaks. Põhjuseks see, et väga pehmelt öeldes hasartmängijalikul viisil oli aasta varem soostutud minema Eesti Reformierakonna juhitavasse valitsusse, reetes sel moel väga suure osa oma valijate huvid.
Peamine karistus Isamaa juhtpoliitikuile seisnes aga selles, et kohe pärast valitsusevahetust asus äsjane „hea valitsusliidupartner” reformierakond lammutama kõike head ja kiiduväärset, mida Isamaa osalusega valitsus oli saavutanud. Sealjuures olid lammutajaks täpselt samad isikud, kes enne valimisi olid Isamaa üllad algatused heaks kiitnud. Isamaa riigikogulased, kellest nii mõnigi oli olnud eelmises valitsuses minister, pidid siis jõuetu raevuga pealt vaatama, kuidas nende töövaeva hävitatakse. Polegi siis mingi ime, et lisaks Isamaa valijaile ja lihtliikmeile tundsid ennast lollikstehtuna ka Isamaa juhtkujud, kes olid uskunud reformierakonna juhtkujude aumehelikkusse.
Sellest olukorrast, tõelisest mudaliigast, tuligi Isamaal asuda end välja sikutama, uuesti üles töötama. Suuresti tänu reformierakondliku valitsuse jultumusele, kalkusele ja juhmusele saadigi ülesandega hakkama. Enamgi veel, tõusti Eesti erakondadest menukuselt teiseks, viimaks juba lausa esimeseks. Mööda isegi reformierakonnast. Täiesti õiglane on iseloomustada Isamaaga juhtunut kujundiga „Isamaa tõusis kui fööniks tuhast”.
20. novembril Nõmmel Von Glehni Teatris toimuv kohtumisõhtu pakub Isamaa riigikogulastele niisiis oivalise võimaluse, et puhastustules ära põletada veel viimanegi kahtlusekübe, mis on jäänud nende isamaaliste valijate hingesoppi, kes pelgavad, et Isamaa soostub millalgi taas minema Eesti esikahjurite – reformierakonna – juhitavasse valitsusse. Hingevärinal oodatakse Isamaa juhtidelt kindlat, ühemõttelist mehesõna, et kahjuritega ühisosa ei otsita ega minda nende juhitavasse valitsusse enam eales.
Kui need kahtlusekübemed põletatud, saab Isamaa hoogne ja pidev menukusekasv jätkuda sama hoogsalt ja sama pidevalt kui viimastel kuudel. Sest Isamaa saavutab siis ühe olulisema eesmärgi üldse: tekitab eestimeelsetes inimestes turvatunde ja taastab lootusrikkuse. Ning sel moel ravib terveks eestluse rahvuskehas haigutavad ja mädanevad hingehaavad.
„Põlenud tee” tuleb niisiis käia lõpuni. Nii Isamaa riigikogulastel kui kõigil meil teistelgi. Sest seejärel pääsevad taas valla kosmose ürgjõu vood, nende toel suudab inimene aga korda saata väga palju head ja õiget.
Tõnu Kalvet
P.S. Isamaa riigikogulaste grillimine paigutati 20. novembrile küllap kõike muud kui juhuslikult. Oli ju teada, et päev varem peab reformierakond oma üldkogu, seal aga selgub, kas erakonna mainet rängalt kahjustanud juhtkond vahetatakse välja või mitte. Teisisõnu: kas tekib õhkõrngi võimalus, et Isamaal oleks, kellega arutada valitsusliituminekut, kui selline kutse Isamaale peaks veel kunagi saadetama. Reformierakonna üldkogu enamus otsustas aga jätta mainekahjustajad pukki. Tänu sellele kadus pisimgi tõenäosus, et Isamaa juhtkond saaks oma usaldusväärsust, tõsiseltvõetavust rängalt kahjustamata minna kokkuleppele reformierakonnaga: tüürida Isamaa taas Eesti esikahjurite juhitavasse valitsusliitu.
Ettenägelikud inimesed need Isamaa riigikogulaste grillijad! Müts maha nende elutarkuse ja ettenägelikkuse ees!
T. K.
© Tõnu Kalvet
- Lisainfo
-
Kategooria: Arvamusartiklid
-
Avaldatud: pühapäeval, 29. oktoobril 2023. 21:23
-
Kirjutas Tõnu Kalvet
-
Klikke: 3344
Ootan põnevusega, mida teeb NATO juhtkond nüüd liikmesriik Türgiga. Kas käsib välja astuda või mitte? Kas järgib Euroopa Liidu (lüh. EL-i) eeskuju või mitte?
Põnevuse tekitas EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell. Too ütles 24. oktoobril 2023 ajakirjandusele: „Keegi ei kohusta Ungarit olema EL-i liige.”
Borrelli ajendas seda ütlema Ungari peaminister Viktor Orbáni päev varem öeldu. Nimelt ütles Orbán Ungari rahvuspühal Euroopa tänavuses kultuuripealinnas Veszprémis peetud kõnes, et EL-il on üsna palju ühist omaaegse Nõukogude Liiduga; lihtsalt võtted on mõnevõrra teised.
Borrellile selline võrdlus ei meeldinud, seepärast ütleski Ungarile (muidugi viisakasse sõnastusse rüütatuna) selgelt: kui ei meeldi, hakka astuma!
Põnevuse kruvis aga suureks Türgi president Recep Tayip Erdogan. Borrelli ütlusele järgnenud päeval kohtus Erdogan oma koduerakonna parlamendisaadikutega ja kuulutas seal ühemõtteliselt: „„Hamas” pole terrorirühmitus, vaid on vabadusvõitlejate rühmitus, kes kaitseb oma kodumaad.”
Enamgi veel, Erdogan on viimasel ajal korduvalt nimetanud terroristideks hoopis Iisraeli võime ja sõjaväge. EL-i liikmesriigid ja USA toetavad aga teatavasti kindlalt Iisraeli.
Mida kostab nüüd NATO? Nüüd oleks igati loomulik eeldata, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretär Jens Stoltenberg isiklikult võtab sõna samas toonis nagu võttis Ungari-küsimuses Borrell, ja soovitab Türgil NATO-st astuma hakata. Siis oleks ju kenasti järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet, välditud eri mõõdupuude kasutamist.
Ainult et... seda on lihtsam öelda kui teha. On ju Türgi sõjavägi siiski NATO liikmesriikide sõjavägedest võimsuselt teine (pärast Ameerika Ühendriikide sõjaväge). NATO-sse kuuluvate lääneriikide jaoks on Türgi ikkagi oluline sillapea Aasias. Kui see kaoks, siis oleks lääneriikidel Lähis-Idas toimuvat mõjutada varasemast märksa raskem. Nii sõjanduslikult, majanduslikult kui ka poliitiliselt.
Kumma tee valib NATO juhtkond, peaks selguma juba lähiajal.
Eraldi küsimus on muidugi, milliseks kujuneb Euroopa riikide (s.h. ka Eesti) peavooluajakirjuanduse suhtumine kõnealusesse olukorda.
Täiesti mõeldav on aga seegi, et juhtunu taga oli „Orbáni karvane käsi”. Ungari valitsusjuht ja Türgi riigipea saavad ju teadupärast läbi hästi. Võis ju vabalt juhtuda, et esimene helistas teisele ja palus: „Ole hea mees, juhi tuli mu pealt ära! Anna neile lääne pehmodele järada uus kont! Selline, mis näitaks selgelt nende kahepalgelisust! Küll saame kokkuleppele, kuidas Ungari selle pärastpoole Türgile hüvitab.”
Praegu on pall niisiis NATO käes.
Ah jaa, NATO liikmesriikide hulka kuulub ju ka Ungari...
Tõnu Kalvet
© Tõnu Kalvet
Esmaavaldatud internetiväljaandes „Objektiiv” 28. oktoobril 2023.
