- Lisainfo
-
Kategooria: Arvamusartiklid
-
Avaldatud: kolmapäeval, 12. juunil 2024. 12:48
-
Kirjutas Tõnu Kalvet
-
Klikke: 1585
Kas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (lüh. EKRE) äsja välja astunutel või välja visatutel oli õigus või mitte, näitab tulevik. Täpsemalt: see, kus nad jätkavad oma poliitikuteed (kui muidugi üldse jätkavad).
Kui EKRE-st äsja lahkunutel oli tõsi taga, siis jääb neil hetkeseisuga vaid kolm valikut:
1) Isamaa;
2) Eesti Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu;
3) Põliseestlaste Rahvaerakond.
Kui nad peaks otsustama mingi muu erakonna kasuks, siis on selge, et tegu oli ja on karjeristidega ning et Martin Helmel (kõigile ta puudustele vaatamata) oli nende suhtes õigus.
Kui nad peaks otsustama luua uue, nii-öelda oma erakonna, siis kumaks sellest sammust selgelt läbi eelistus „armastan mitte poliitikat iseendas, vaid iseennast poliitikas“.
Iseasi muidugi, et uut erakonda sisuliselt luua on Eestis paganama raske. Põhjus: Eestis napib haritud, võimekaid, südikaid, isamaalisi inimesi. Täpsemalt: neid ei jätku iga viimase kui ühe liidriambitsioonidega poliitiku soovunelmate rahuldamiseks. Kaasamäägijatega aga teadupärast kaugele ei jõua, põmmpeadega samuti mitte, olgu siis mõlemad nii ustavad kui tahes.
Eesti Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu ja Põliseestlaste Rahvaerakonna ülesehitamine võrdukski sisuliselt uue erakonna rajamisega. Seega saaks EKRE-st äsja lahkunud end teostada emmas-kummas erakonnas täiel määral.
Isamaas lükkuks nende tähelend küll mõnevõrra edasi, see-eest saaks nad end seal rahulikult üles töötada, muuta end oma uuele koduerakonnale vajalikuks, soovi korral lausa asendamatuks.
Seevastu kui keegi lahkunud EKRE-lastest peaks ootamatult „leidma ühisosa“ mingi muu erakonnaga (mõtlen siinkohal ikkagi poliitkartelli-erakondi), siis on nende äsjase lahkumise tegelikud ajendid just sellised, nagu need sõnastas Martin Helme.
Kummal osapoolel oli/on õigus?
Vastuse annab tulevik.
Jälgigem mängu!
Tõnu Kalvet
© Tõnu Kalvet
- Lisainfo
-
Kategooria: Arvamusartiklid
-
Avaldatud: esmaspäeval, 10. juunil 2024. 17:13
-
Kirjutas Tõnu Kalvet
-
Klikke: 1470
Isamaa esikoht 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel näitas selgelt: isamaalisus on Eestis taas tõusuteel, end vahepeal aga juba ülienesekindlalt tundma hakanud viktorkingisseplased (=sotsiaaldemokraadiks maskeerunud punased) on seevastu sunnitud samm-sammult taanduma. Seda näitab selgelt asjaolu, et kuigi mõlemad said Euroopa Parlamendi uude koosseisu ühepalju esindajaid (kumbki kaks), siis Isamaa poolt anti neil valimistel peaaegu kaheksa tuhat häält rohkem.
Veenev argument on seegi, et Isamaa katuserakond Euroopa Parlamendis – Euroopa Rahvapartei – saab saadikukohti juurde, samas kui kingisseplaste katuserakond hoopis kaotab neid.
Erinevalt Prantsusmaast, kus president Emmanuel Macron saatis Euroopa Parlamendi äsjaste valimistulemuste mõjul laiali kodumaise parlamendi, kuna tolle jõuvahekorrad ei peegeldanud enam tegelikke jõuvahekordi riigis, jääb Eestis parlament ja valitsus paika. Ent arvata on, et mitte enam kauaks. Sest kui valitsusliidu sõnal pole enam kaalu, valitsusliit ise on aga muutunud naljanumbriks, siis ei tule riigijuhtimisest enam midagi välja, mistap erakorralised Riigikogu valimised on ainult ajaküsimus.
Kui võimsalt esineb seal Isamaa, oleneb paljuski sellest, millal tal jätkub oidu lasta lahti otse põhja viivast koormast – Tallinna võimuliidust, kus saatuse õela vingerpussina ollakse koos oma ideloogiliste vaenlastega, sealhulgas kingisseplastega...
Tõnu Kalvet
© Tõnu Kalvet
