Rahvuslaste Tallinna Klubi

„Võidad sekundi, kaotad elu!” ehk EKRE valitsusseminekust

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: esmaspäeval, 18. aprillil 2016. 02:01

Kirjutas Autor.

Klikke: 14752

Parim viis EKRE põhja lasta on kutsuda ta valitsusse – PRAEGUSSE valitsusse! – enne kui hilja. VÕIMURITELE hilja.

Eesti Konservatiivse Erakonna (lüh. EKRE) toetajaskond ja seeläbi ka mõjukus suureneb pidevalt. Ametlikult on EKRE küll veel Riigikogu pesamuna – väikseima esindusega parlamendipartei – , kuid tegelikult enam mitte. Kui erakorralised parlamendivalimised toimuks nüüd, siis saaks EKRE kordades rohkem hääli (ja ka saadikukohti) kui sai 2015. aasta märtsis toimunud, korralistel valimistel. Valitsusliitu kuuluvatele erakondadele see tulevikuväljavaade vaevalt heameelt teeb. Mis sest, et nad on oma abitu tegutsemisega Euroopat räsiva rahvasterändamise ajal selle jõujoontemuutuse ise tekitanud.

EKRE kui „segav faktor” tuleks valitsuserakondadel niisiis ära nullida. Kuidas seda aga teha? Peavooluajakirjanduse abil enam ei saa, kuna kõik EKRE-vastased laimurünnakud ajakirjanduses on selle erakonna pooldajaskonda vaid kasvatanud. Paljudele inimestele, kes seni EKRE suhtes kõhkleval seisukohal olnud, piisab EKRE poolele üleminekuks sellestki, kui nad näevad, kui rumalad ja/või alatud on need tegelased, kes EKRE-t ründavad. Eesti on ju väike, kellegi juhmus ega kaabaklikkus ei jää siin ju saladuseks. (Piisab sellestki, kui meenutada, millised olevused tänavu kevadel ja kevadsuvel Jaak Madisoni vahulsui materdasid.)

Rahvasteränne Euroopasse on võtnud peavooluajakirjanduselt võimaluse EKRE-t rünnata selleski küsimuses, sest pea kõik EKRE sellealased ennustused ja hoiatused on osutunud paikapidavaks.

Mida siis selles, võimuparteide jaoks üha ebameeldivamaks muutuvas olukorras, teha?

Parim ja ühtlasi ainus lahendus on… kutsuda EKRE valitsusse! NB! praegusse valitsusse. Sest selles on võimalus reegleid kehtestada veel Reformierakonnal. Tulevase valitsuse moodustamisel võib olla samas rollis juba EKRE.

Kui oleksin Reformierakonna niiditõmbaja, siis teeksin äsjamainitud otsuse kindlasti. (Niiditõmbaja sellepärast, et kõigi väliste märkide põhjal otsustades, on Reformierakonna juhtkond kõike muud kui teovõimeline. Nimetet juhtkonna käitumine rahvasterände ajal on seda tõestanud korduvalt ja üliveenvalt. Seega peab seda erakonda juhitama väljastpoolt.)

Algatuseks laseksin kindlasti peavoolumeedias ilmuda arvamusavaldustel, mis ei pea EKRE-t enam paariaks, vaid vihjavad ta võimalikule valitsuskõlblikkusele. Kas või nii, nagu tegi 12. detsembril 2015 majandusleht „Äripäev”, mis artiklis „EKRE saab valitsusse” täiesti tõsimeeli kirjutas sellest, et EKRE valitsussepääs on vaid ajaküsimus.

Võimurite kasu EKRE valitsussepääsust

EKRE kutsumine valitsusse lööks mitu kärbest ühe hoobiga. Vaadelgem alljärgnevalt neid „kärbseid” ühekaupa.

Esiteks, see samm seoks kinni EKRE käed ja topiks kinni EKRE suu. Ühesõnaga: taltsutaks EKRE ära. Siis ei saaks EKRE enam arvustada valitsuse abitut ja kohati lausa kuritegelikku asjaajamist, vaid peaks osa sellest võtma ka enese kanda. EKRE juhid asuks kohe rääkima „poliitikast kui kompromissidekunstist”, vajadusest „leida ühisnimetaja” ning õigustama oma tegevust rahvatarkusega „parem pool muna kui tühi koor”. Jalamaid avastaks rahvuskonservatiivide juhid, et EKRE-l „on arvatust suurem ühisosa” nii Reformierakonnaga kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.

EKRE lastaks ligi suuremale osale riigieelarvest kui seni. Samuti leitaks EKRE tähtsatele ja natuke vähemtähtsatele tegelastele senisest rohkem „sooje kohti”. Kui mõni kiirest rikastumisest liigõhinasse läinud EKRE-lane siis vahele võetakse, jäetakse see „suure kella külge” panemata, kuid seotakse EKRE suu ja käed sedasi veelgi rohkem kinni.

Kõige selle tagajärjel loobuks EKRE oma senisest vastuseisust ebaseaduslike immigrantide asustamisele Eestisse, taanduks põhimõttest „Eesti kvoot on null!” ning asuks rääkima, et vastu ollakse vaid piiramatule sisserändele, piiratud ja kristlaste sisserändele aga mitte.

Teiseks (ja see tuleneb otseselt esimesest punktist) peatataks sel moel EKRE toetajaskonna ning seeläbi mõjukuse kasv. Kui eestimeelsed valijad näevad, kellega EKRE „leivad ühte kappi” on pannud, siis nad pettuvad ja otsivad endale uue lemmiku. EKRE muutub seepeale aga Reformierakonnast sama sõltuvaks kui on praegu Isamaa ja Res Publica Liit (lüh. IRL).

Kolmandaks, EKRE abil vahetataks välja ning seeläbi „pandaks paika” praeguse valitsuse nõrgim erakond – IRL. Viimase „paikapanekust” on huvitatud nii Reformierakond kui – Partsi-kriisi valguses – ka sotsiaaldemokraadid. See toimuks seda kergemini, et paljud IRL-i selgrootuses pettunud valijad on niigi läinud EKRE poole üle ning pole üldse kindel, et IRL järgmistel parlamendivalimistel ilma häältelugemisserverit kontrolliva erakonna abita valimiskünnise ületaks.

EKRE-l tasub etturivõidule eelistada lipuvõitu

Kokkuvõtteks: Reformierakonna jaoks kõige kasulikum oleks kutsuda EKRE valitsusse nii ruttu kui võimalik, EKRE jaoks kõige kasulikum aga lükata valitsusseminekut edasi kuni selle ajani, mil jõujooned Eesti poliitikamaastikul on muutunud hoopis teiseks: selliseks, mis on EKRE-le hulga soodsamad kui praegused ja võimaldavad moodustada valitsuse juba ilma kurja juuri – Reformierakonda ja sotsiaaldemokraate – kaasamata. (Kõigi ülejäänud erakondadega leidub koostöö osas läbirääkimiseks EKRE-l siiski piisavalt kokkupuutepunkte.)

Malekeelt kasutades võiks seda sõnastada nõnda: kohese etturinoppimise asemel on arukam valmistada rünnak hoolikalt ette ning noppida siis juba vastase lipp või panna vastasele koguni matt.

Kärsitus tuleb selle juures kindlasti kahjuks, arukus ja kaalutlevus aga kasuks.

Lähikuud, hiljemalt -aasta peaks näitama, kes on Eesti poliitikas käiva malepartii jätkamisel edukam. Nii et: jälgigem mängu!

TÕNU KALVET

Õiglane hinnang meie Laurile

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: esmaspäeval, 18. aprillil 2016. 02:01

Kirjutas Autor

Klikke: 14848

Nördimusega lugesime käesoleva aasta 11. augusti ajalehtedest alatut poliitilist rünnakut meie Lauri vastu.

Lauri on sügavalt eestimeelne noor mees juba geenide poolest. Juba 1942. aastal kirjutas Elmar Õun, kelle positsiooni oma perekonnapuus Lauri ei ole siiani suutnud täpsustada, ajalehes „Eesti Sõna” vihaselt stalinlike timukate vastu.

2013. aastal ründas Lauri ennastsalgavalt ohtlikku, endast kaks korda suuremat, paljunemisvõimelist emast okupanti eesmärgiga teha see kahjutuks või vähemalt ajada Eestist välja. Selle asemel, et aktiivset noormeest kiita, hakkasid õiguskaitseorganitesse imbunud kommujäänukid teda represseerima.

1.01.2015. a. astus Lauri kõige eestimeelsema partei – EKRE – ridadesse, et anda oma panus rahvuslikku üritusse. Ida-Virus (s.o. Venemaal) ei olnud selle partei ridades palju kandideeridasoovijaid. Ustava parteisõdurina läks Lauri kandideerima kõige raskemasse piirkonda ja saavutas seal oma partei nimekirjas paremuselt kuuenda koha. Sealjuures oli ta ainuke, kes sai hääli ka välisriikidest (ligi 10%).

Tänavu kevadel (25. mail) nägi Lauri Rahumäe surnuaia lähedal, kuidas noor naine jookseb meeleheitlikult, et leida endale partnerit. Lauri püüdis naist maha rahustada ja näitas ka käeraudu, mille abil oleks nooriku saanud mõne risti külge panna ja siis proovida – vastavalt euroopalikele hetketavadele – toota kahanevat eesti rahvast. Kahjuks ei suutnud Lauri amokijooksust ärritunud noorikut maha rahustada ja Lauri seekordne katse jäi viljatuks.

Lauri eelkirjeldatud käitumises pole märgata midagi ebanormaalset ega kuritegelikku. Poliitilistel eesmärkidel on võimurid hakanud Laurit ära kasutama võitluseks kõige eestimeelsema partei – EKRE – vastu. Ja selleks kasutatakse vanu KGB võtteid – panna terved inimesed hullumajja.

Nõuame meie Lauri viivitamatut vabastamist ja poliitilise nõiajahi lõpetamist.

Rahvuslaste Tallinna Klubi nimel

FELIKS SAAREVET,
jurist

Ajalehe „Rahvuslik Teataja” 38. numbris (september 2015) avaldamiseks kirjutatud kaitsekõne. (Lehetoimetus pole seda julgenud avaldada siiani.) Muutus hiljuti uuesti päevakajaliseks, kui Eesti peavooluajakirjanduses taaskäivitati laimukampaania Lauri Õuna vastu.

„Pagulased” kui terroristide inimkilp

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: esmaspäeval, 18. aprillil 2016. 01:59

Kirjutas Autor

Klikke: 14681

„Allahu akbar!“ Nende sõnade saatel kõmmutasid püssimehed Pariisis ilmsüütuid inimesi, kes olid varem neile kui „pagulastele” kaasa tundnud, neid mõistnud ja vastu võtnud. Võimalik, et ohvrid ei saanudki lõpuni aru, kas see oli „Surmaingli” show´ üks osa või ettenägematu sündmus.  Juba tänavu 8. novembril kirjutas Rootsi sõltumatu internetikülg Avpixlat.info, kuidas Jämtlandis Krokomis leiti põgenikemajutuse katlaruumist relvapeidik – suur hulk lahingurelvi. Kohale tulid politsei ja Rootsi Kaitsepolitsei – SÄPO.

Kui internetikülje ajakirjanikud politsei poole pöördusid, said nad oma imestuseks kuulda, et politsei ei tea sellest relvapeidikust midagi. Nüüd pöördusid nad ülejäänud peavoolumeedia (=koššermeedia) poole ja neid ainult tänati teabe eest. Keegi ei soovinud relvi näinud tunnistajatega isegi vestelda ega sellest kirjutada. Nii jäi isegi saladuseks, kas armsatele „pagulastele” anti nende „varustus” tagasi või võeti ikkagi ära. Võimalik, et varsti ei kirjutata kõigist terroritegudestki. Lähed mööda tänavat, paugud käivad ja inimesed kukuvad. Täna vaid jumalat, et ise veel elad! Kas tuleb tuttav ette? Sellise maailma pani oma raamatusse „1984” kirja isehakanud maailmavalitsejate salaplaane tundev George Orwell.

Pariisi tulistamise tõttu otsis politsei taga kedagi Salah Abdeslam´i. Laupäeva hommikul peeti ta kinni Belgia-Prantsuse piiril. Kuid kuskilt tulnud käsu järgi vabastati... ja nüüd on uuesti tagaotsitav. „Le Monde“-i fotograaf, araablane Al Alam ootas õhtul Bataclani teatri juures, nagu ükskõik millise teise sündmuse algust. Internetiväljaanne „Infowars“ teatab, et Luure Keskagentuuri direktor John Brennan kohtus MI5 ja Prantsuse salaluure juhtidega. Kohtumisest võttis osa ka keegi juudiäärmuslane Iisraelist.

Praeguseks on saanud salateenistused tänu toimunule oma eelarvesse kopsaka lisaraha. Eelarvelisa tuli ka SÄPO-le, kes kulutavat selle „paremäärmuslaste kättemaksutegude” ära hoidmiseks. Pariisi haiglatele anti korraldus kõrgendatud valmisolekuks juba päeval – pidi olema õppus. Türgi võimud olid prantslasi 29- aastase Ismael Mostefai eest hoiatanud kaks korda, ometi sai ta kontserdil inimesi rahumeeli kõmmutada, vahendab http://new.euro-med.dk.

Nüüdseks on selge, et „pagulased” moodustavad INIMKILBI, mille varjus ülesannetega mehed koos varustusega turvaliselt sihtmärgini toimetatakse ja mille varjus nad oma hirmutöid hauduvad. Muidugi ei ole süüdi ainult tegude toimepanijad. (Edasi on lugejal ehk raske lugeda.) Süüdi on riikide valitsused, kes neid maale lasevad: nii pagulasi kui terroriste ja mitte ainult et lasevad riiki siseneda, vaid lasevad ise neid koguni kohale tuua. Inimkaubitsejatele makstakse USA-st kuni 15 000 eurot iga kohaletoodu eest.

Tegelikult nii suuremõõtkavalisi ettevõtmisi, nagu Pariisi tulistamised, kaksiktornide õhkimine New Yorgis või Londoni pommiplahvatused, pole võimalik läbi viia ega ette valmistada ilma võimude ja salateenistuste teadmata, vaikiva nõusolekuta ja/või koguni kaasabita. Kõik on ühe ja sama plaani eri osad.

JAAN HATTO

III maailmasõja maaletoojad

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: esmaspäeval, 18. aprillil 2016. 01:58

Kirjutas Autor

Klikke: 13994

Nn. pagulaste maaletoojad petavad nii põliselanikke kui ka maaletoodavaid endid.

Eestis võivad mõned omavalitsused või ka eraettevõtjad teinud olla ränga vea, lubades vastu võtta nn. pagulasi. Näited Soomest osundavad, et loodetud „piiratud arvu orbude”, „perekondade”, „ainult kristlaste” asemel saabub kümneid ja võib-olla sadu eranditult muhamediusulisi, täies elujõus mehi, sest nemad ongi tegelikult ainsad „pagulased”, kelle hulgas on, nagu praeguseks selgunud, kindlaks tegemata hulk ISIS-e, Al-Shabaabi, Al-Nusra, Al-qaeda, Hizbollah´, Moslemi Vennaskonna või mõne teise terroriühenduse võitlejaid.

Soome netilehekülg „Patriootti” (patriooti.com) 18. septembrist 2015 kirjeldab, kuidas on tõsiselt hädas Äänenkoski linnapea Matti Tuononen: „Linn ei ole saanud siiamaani ametlikku ega mitteametlikku palvet pagulaste vastuvõtukeskuse asutamiseks. Linna suhtumine on olnud positiivne vaid ilma vanemateta saabunud alaealiste asüülitaotlejate paigutamisele Keski-Suomen Opisto ruumidesse” (soome k.: „Kaupunki ei ole edelleenkään saanut virallista eikä epävirallista pyyntöä vastaanottokeskuksen perustamiseksi. Kaupunki on suhtautunut myönteisesti ainoastaan ilman vanhempiaan saapuneiden alaikäisten turvapaikanhakijoiden sijoittamiseksi Keski-Suomen Opiston tiloihin”).

Orbude asemel saabus väikelinna kümneid (täpset arvu pole antud) täisealisi, elujõus muhamediusulisi mehi. Linn on võetud politseivalve alla, selgub samast artiklist. Kohalikke elanikke ei lubata enam koguneda, soome rahvuslasi ilmselt jälgitakse, sest nende aktivistid võtab politsei kinni, kuigi neil pole muid kavatsusi kui vaid Äänekoskist läbi sõita, ja kästakse linnast neil lahkuda. Oma kodanikel, oma maa linnast!

Kogunemisekeeld ei kehti ilmselt nn. pagulastele, kes kogunevad ja on väga pahased neile kohapeal võimaldatud tingimuste peale. Neile olevat lubatud luksuskorterit pealinnas. Kümmekond hakkab jala, oma käe peal, mööda kiirtee serva minema Jyväskylä poole, lootes jõuda sihtmärgini. Politsei ei sekku, kuigi registreerimata ja kehtivate dokumentideta võõramaalased mööda nende maad omakäeliselt liiguvad.

Kõrgelennuliste lubaduste huvitav päritolu

Kust on pärit mainitud kõrgelennulised lubadused? Rootsi-, taani- ja inglisekeelsetel internetilehekülgedel võib leida pilte ja väljavõtteid Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas levivast värvitrükis araabiakeelsest brošüürist, kus Euroopasse väljarändajatele lubatakse tasuta luksuskorterit pealinnas, ülalpidamist riigi kulul elu lõpuni ja isegi blondi tüdruksõpra – riigi poolt, seniks kuni soovi korral oma naine või naised järele jõuavad (ärge kergitage kulme, kui teate nende arusaamist naistest). Brošüüris on pildid mitmel pool Euroopas toimunud, massisisserännet pooldavatest meeleavaldustest, kus osavõtjateks olid peaaegu eranditult noored naised. All seisab tekst, et naised nõuavad endale „tõelisi mehi” islamiusulistest maadest (ärge kergitage kulme, kui teate nende arusaamist euroopa meestest).

Peale selle kubisevad brošüürid mööda Euroopa riike asutatud kõiksugu „pagulasabide” telefoninumbritest, kust võivat abi otsida, kui kuskil peaksid teel „paradiisi” takistused ilmnema. Kriitikud kahtlustavad, et brošüüre trükivad, rahastavad ja levitavad George Soros ja tema üleilma levinud „avatud ühiskonna fondid”, sest „pagulasabid”, kelle telefoninumbrid võib sealt leida, on samuti samade fondide asutatud.

Eestis rahastavad mainitud fondid Avatud Eesti Fondi, MTÜ-sid „Pagulasabi” ja LGBT. Viimastest kirjutasin läinud aasta oktoobris „Rahvusliku Teataja” 30. numbris: „George Soros on multimiljardär, USA kodanikust Ungari juut. Avatud Eesti Fond ei ole mingi üksik- eraldi nähtus, ta kuulub selle miljardäri asutatud rahvusvahelise võrgustikku Open Society Foundations, kellel on oma „Avatud Ühiskonna Fondid” enam kui 70-s, teistel andmetel lausa sajas riigis. /-/ Sorosi miljardid tulevad klubisse kuulumisest: Fordi ja Rockenfelleri fondidelt. Juba inglisekeelses „Vikipeedias” on kirjas, et avatud fondid tegelevad tegelikult ühiskondade õõnestamise ja laostamisega, kehtestamaks nn. uut maailmakorda – NWO-d ehk siis Ameerika ülirikaste juudipankurite üleilmset türanniat. /-/ Nad on suuromanikud peaaegu kõigis rahvusvahelistes suurkorporatsioonides ja lõpuks omavad samuti Euroopa Liitu. Justnimelt omavad. Nende korraldatud Bilderbergide kogunemistel on Soros sage külaline. Ühed fondid rahastavad teisi, teised kolmandaid jne.. Lõpuks tegelikud rahastajad kaovad kauguse ja teadmatuse hämarusse.”

JAAN HATTO

Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandjaks oleva ajalehe „Rahvuslik Teataja” 39. numbris (oktoober 2015) ilmuv kirjutis.